Ülekuumenemise kartus on Eestis praegu liiast

29. juuni 2001, 00:00

Eesti Pank on mures inflatsiooni kiirenemise, laenude mahu ja keskmise palga kasvu pärast ? ühesõnaga nähtuse üle, mida nimetatakse majanduse ülekuumenemiseks. Keskpanga arvates tuleb ettevaatlikumalt suhtuda laenamisse ja palga tõstmisse.

Äripäev ei jaga majanduse ülekuumenemise seisukohta.

Maikuu andmete põhjal on äriühingute laenud suurenenud aastaga vaid 8%, mis on tunduvalt väiksem majanduskasvu ja inflatsiooni summaarsest mõjust. Niisuguses tempos laenamine küll ohtlik pole, vaid on isegi ebapiisav uue ettevõtluse laine käivitamiseks.

Seevastu eraisikute laenud on aastaga suurenenud 31%, mis on enam, kui 13protsendiline palgakasv lubaks. Ka palgakasvus näeb Eesti Pank ühte ohumärki. Selge on see, et ettevõtja ei maksa palka härdusest, vaid ikka vajadusest. Kui kellegi suunas näppu viibutada, siis pigem ametnike palgatõusu suunas.

Oma osa eraisikute laenujäägi ja laenukäibe kasvus on eelmise aasta lõpu järelmaksuga ostmine. Eraisikute laenujääk on 7,4 mld krooni, mis teeb ühe aktiivses elueas inimese kohta 2?3 keskmist kuupalka. Seda pole ülemäära palju. Pealegi on olukord kardinaalselt erinev 1997. aasta stsenaariumist, kui laenuraha viidi otsemaid börsile. Eraisikute hoiused on kasvanud aastaga 28% ja ületavad laene üle kahe korra.

Teisalt võivad suhteliselt kõrge inflatsioon, mille aeglustumist pole lähiajal ette näha, ja langevad intressimäärad kannustada kiirenevas tempos laenama. Kui inflatsioon kasvab suuremaks kui intressimäär, siis on laenamine puhas rahaline võit. Ilmselt niisuguse laenuprotsessi levimise eest Eesti Pank hoiatabki.

Täna konkureerib 6,9protsendine THI juba edukalt pikaajalise laenu intressimääraga. Oluline asi ? ettevõtja peab siiski sedavõrd tulemuslikult majandama, et tema rentaablus ületaks inflatsioonimäära. Eesti tööstusettevõtted näiteks müüsid mais 7% rohkem toodangut kui aasta tagasi. Ohtu võib näha laenude liigses suunamises kinnisvaraarendusse. Selles sektoris on asjatundjate sõnul praegu pakkumine suurem kui nõudmine. Seega võib kinnisvarahindade tõus mõnes valdkonnas peatuda.

Kui kinnisvaraarendajad kõrvale jätta, siis on Eesti ettevõtjate laenuaktiivsus väga madal. Investeerimisvajadus on järjest kasvavate euronõuete täitmise tõttu praegu väga suur. Kauplused peavad olema 1. juuliks euronormidega vastavuses. 1. juulist suurenevad Eesti põllumajandussaaduste kvoodid Euroopa Liitu keskeltläbi 30%. Toiduainetetööstuses tuleb investeerida kvaliteedisertifikaatide omandamisse, muidu jääb ELi turg suletuks.

Oluline on jõuda allhankijast lõpptoodangu andjaks. Suuri investeeringuid nõuab keskkond. Kindlasti ei saa loota üksnes ettevõtte omavahenditele või välisinvesteeringutele, vaid võtta tuleb ka laenu. Seega ei ole majanduse ülekuumenemist veel karta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing