5,8% majanduskasvu sisendab optimismi

02. juuli 2001, 00:00

Meie majandus on mõnevõrra paremas seisus, kui analüütikud on prognoosinud. Esimese kvartali majanduskasv kiirenes korrigeeritud andmetel 5,1 protsendilt 5,8 protsendile.

Äripäev prognoosib teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist, kuid 2002. a võib tänavusele alla jääda, kuna maailmamajanduse lähiarengut kujutatakse süngetes toonides.

Silmapaistvalt hästi läheb Eesti töötleval tööstusel, kus lisandväärtus kasvas aastaga 12,5%. Tööstus lisab kõige enam just pikemaajalist stabiilsust. Täna võime rõõmu tunda tööstuse ekspordipotentsiaali kiirest kasvust. See väljendub nii eksporttoodangu kasvavas mahus kui selle positiivses hinnatõusus. Teise hea tendentsina pole impordihinnad peaaegu kallinenud.

Eesti võib rõõmustada turistide arvu pideva kasvu üle, mis toob raha sisse teenuste ekspordi näol. Rõhuda tuleb kõigele positiivsele, k.a Eurovisioon ja jalgpall, ning jätta rumalused, nagu turismimaksu kehtestamine, tegemata. Äripäev on kirjutanud paljudest ettevõtetest, kes teevad teises kvartalis müügi- ja käiberekordid. Negatiivne on muu maailma olukorra halvenemine. Kuigi eurotsooni majandust võib hetkel pidada USA omast suhteliselt edukamaks, leiab tagasiminek aset siingi. Nõudlus väheneb, eeskätt elektroonika järele. Positiivne on Eesti ekspordi jaoks siiski see, et nõudluse vähenedes ostetakse pigem odavama hinnaklassi tooteid, mille üks pakkuja on Eesti. Seetõttu ei pruugi tagasilöök Eestile kuigi ränk olla. Muu maailma hoopiski soodne mõju on intressimäärade langus, mis soodustab laenamist ja seeläbi majanduskasvu.

Osade analüütikute väitel ei ole I kvartali majanduskasvu näitaja rõõmustav, sest varud on suurenenud.

Transiit, mis on aastaid olnud üks Eesti trumpe, ei ole seda enam. Ühe transiidiartikli ? kütuse ? haavatavus annab tunda.

Lisandväärtus kahanes energeetikas, mida võib seostada elektri kilovatt-tunni järsu kallinemisega. See sundis inimesed ja ettevõtted kokkuhoiule, mis on iseenesest positiivne nähtus. Kuna aga tarbimine selles sektoris vähenes, vähenes ka lisandväärtus. Tõenäoliselt tarbiti järelejäänud ressursid mujal või investeeriti ökonoomsematesse tehnoloogiatesse.

Üks omapärane subjektiivne faktor on Eesti ettevõtete välismaalastest omanikud, kes on riskikartlikud ja konservatiivsed. Nt põhjendas Tarmo Sumberg oma lahkumist norralaste omanduses olevast Reval Hotelligrupist just omanike konservatiivsusega. Nähes mujal majanduskliima jahenemist, tõmbavad välismaised omanikud ka siin piduri peale. Vaadates I kvartali otseinvesteeringute struktuuri, võib aga tegemist olla üksikute näidetega, sest võrreldes möödunud aastaga suurenes reinvesteeritud tulu maht kolm korda. See näitab, et Eesti ettevõtluskeskkond on soodne ja omanikud laiendavad siin veelgi oma tegevust. Tagajärjeks on kiirem majanduskasv võrreldes möödunud aastaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing