ELi juhtima asunud Belgia keskendub eurole

Euroopa Liidu eesistumise lõpetanud Rootsi kolm prioriteeti olid ELi laienemine, keskkond ja hõive tagamine. Eestil ja eriti tema Balti naabritel on põhjust Rootsile tänulik olla, sest Rootsi täitis oma lubaduse ja kiirendas oluliselt laienemisläbirääkimisi ning kauples lõpuks välja ka laienemistähtajad.

Rootsi oli seadnud oma eesmärgiks käsitelda kandidaatriikidega 138 peatükki, sellest jõudis ta teoks teha 115: suleti 60 ja avati 55 uut peatükki. Eesti välisministeerium peab Rootsi perioodi suurimateks saavutusteks läbimurret läbirääkimistel ning keeruka keskkonnapeatüki esialgset sulgemist.

Väga rahul võivad olla ka Läti ja Leedu, kes alustasid Eestist läbirääkimisi pea kaks aastat hiljem, kuid on nüüd just tänu Rootsile esigrupi koos Slovakkiaga kinni püüdnud. Kõik see tähendab, et kõigil kolmel Balti riigil on avanenud võimalus ELi pääseda esigrupis 2004. aastal.

Nüüd ELi juhtima hakkaval Belgial on vaatamata kinnitustele, et ELi laienemine jääb tähtsaks ka tema jaoks, siiski teised eesmärgid. Möödunud neljapäeval tutvustas Belgia peaminister Guy Verhofstadt 16 punktist koosnevat programmi, millele Belgia kavatseb hakata pöörata põhitähelepanu. Et euro sularahana käibeletulekuni on jäänud kõigest pool aastat, siis lubab Belgia mõistagi teha kõik, et üleminek ühisrahale kulgeks valutult. Samuti lubab Belgia korrastada jõuvahekorrad euro esindamisel, sest finantsturud pole rahul Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja 12 rahaliidu riiki esindava eurorühma ebamääraste suhete üle, kes kõik peavad oma õiguseks euro nimel sõna võtta.

Käimasolevate majandusreformide asemel, mis puututavad näiteks ühise elektri- ja gaasituru loomist, kavatseb Belgia palju suuremat rõhku panna sotsiaalküsimustele. Belgia asepeaministri Isabelle Durant?i sõnul käivad sinna alla töötajate parem kaitstus rahvusvaheliste kontsernide koondamiste eest, Euroopa õhuliikluse juhtimise tsentraliseerimine, kaugesõidujuhtide töö- ja palgatingimused ning liiklusummikute ja -heitmete vähendamine uute maksudega.

Belgia kui Saksamaa kõrval üks föderaalse Euroopa pooldajaid lubab elavdada arutelu ELi tuleviku üle. Detsembris peetavaks Laekeni tippkohtumiseks lubab ta esitada ettepanekud ELi tulevase arengu kohta, mida hakatakse arutama järgmisel valitsustevahelisel konverentsil 2004. aastal. Muuseas, Belgia üks eesmärke on teha ELi laienedes lõpp ühenduse liikmesriikide roteeruvale juhtimisele, mis tähendab, et edaspidi koonduks juhtimine üha rohkem Brüsselisse.

Belgia peaminister on lubanud teha ka kõik temast oleneva, et võimalikult palju riike ratifitseeriks maailma ilmastikku puudutava Kyoto protokolli ning et novembris algaks uus maailma kaubanduse liberaliseemise alane läbirääkimisvoor.

Ajal, kui Belgia valmistus ELi juhtimist üle võtma, on laienemas skandaal Belgia välisministeeriumi ümber, kelle töötajad olevat müünud Schengeni viisasid Ida-Euroopa maffiajõukude liikmetele.

Nimelt väidab Belgia diplomaat Myrianne Coen, et kui ta 90. aastail töötas Belgia Bulgaaria saatkonnas, müüsid saatkonna töötajad Balkani ja Vene maffiajõukude liikmetele rohkesti ELi viisasid. Need olid Belgia firmade fiktiivsed tööloaviisad, mis maksid 73 615 krooni ja mis avasid nende omanikele pääsu kõigisse Schengeni lepingu riikidesse. Belgia välisminister Louis Michel soovitas Briti Telegraphi teatel riigi parlamendil, kes taotleb selle asja uurimist, mõelda riigi maine hoidmisele.

Lisaks õnnestus valitsusel pärast kuudepikkusi vaidlusi parlamendis võita hääletus, mis suurendab piirkondade autonoomiat ja süvendab riigi poliitilist stabiilsust. Nagu ütles peaminister Guy Verhofstadt, aitab see teha lõpu prantsuskeelse elanikkonna aastatepikkusele ülemvõimule ja muuta Belgia moodsaks föderaalriigiks.