Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kivi on väärikaim katusematerjal

Peeter Kärp 02. juuli 2001, 00:00

Keraamiline ehk savikatusekivi on kasutusel juba üle 4000 aasta. Lääne- ja Kesk-Euroopas on see üks kallimaid ja prestii?semaid, samas ka enamkasutatavaid materjale. Eestis on momendil keraamilise katusekivi hind väga soodne võrreldes Euroopa hindadega.

Keraamilise katusekivi sorte on palju, millest Eestis kasutatakse kolme: ajalooline S-kivi, moodne valtskatusekivi ning eksklusiivne munk-nunn-kivi (näiteks vanalinna tornikiivrid). Valtskatusekivi minimaalne kalle on 20°.

Kive toodetakse peale naturaalse punase ka teisi toone (vaskpruun, must, pruun, roheline, antiik). Toonitud kivid on 20?30 protsenti kallimad, sest värvimise tehnoloogia on kallis (spetsiaalne savivärv põletatakse kivi peale). Tänu sellele ei pleegi ka kivi aastatega ära.

Erineva kujuga kivid annavad arhitektuurselt väga mitmesuguseid võimalusi katuse kuju kavandamisel. Väga hästi sobib keraamiline katusekivi palkmajadel, sest tagab maja kiire vajumise ning harmoneerub palkmaterjali naturaalsusega. Paigaldusel tuleb täpselt kinni pidada etteantud roovi sammust. Keraamiline kivi peab vastu vähemalt sada aastat.

Betoonkatusekivi on kasutusel olnud umbes 150 aastat. Betoonkivi on mujal Euroopas erinevalt Eestist ligi 1,5?2 korda odavam kui keraamiline kivi. Betoonkivi kasutatakse seal eelkõige massehitusel ning objektidel, kus tellija rahakott on liiga õhuke keraamilise kivi kasutamiseks. Minimaalne katusekalle on ca 14°. Kestvus analoogselt keraamilise kiviga vähemalt sada aastat (kui on korralikult toodetud ja paigaldatud kivi).

Paigaldamine on analoogne keraamilise kiviga, ainult roovi sammu ei pea nii täpselt jälgima. Värvitoonide valik on suur ja põhitoonidel hinnavahet ei ole. Miinuseks on värvitooni pleekimine, tumedamaid katusekive peaks vähemalt 5?10 aasta järel üle värvima. Samuti on probleemiks sambla tekkimine kivi pinnal.

Valtsplekk on samuti kasutusel juba sajandeid. Valtspleki puhul on katuse minimaalne kalle kuni 5°. Valtsplekk-katuse korral on eriti tähtis pleki kvaliteet. Kõige kindlam variant on katus teha paksust tsinkplekist ning paari aasta pärast plekk värvida soovitud tooni. Mõned aastad peaks mööduma seepärast, et selle aja jooksul töötleb loodus pleki pinda nii, et värv sinna korralikult nakkub. Arhitektuurselt annab valtsplekk-katus väga mitmekesiseid võimalusi.

Hinna ja kvaliteedi juures mängib rolli ka see, kas katus on kokku valtsitud paanidest või väiksematest tahvlitest. Tahvlitest valtsitud katus on vastupidavam, kuid kallim. Samuti on Eestis vähe järele jäänud meistreid, kes seda käsitööd veel korralikult teha oskavad. Üks hinnalisemaid ning vastupidavamaid on vaskplekist valtsitud katus. Eestis kasutatakse valtsplekki peamiselt restaureerimisel.

Profiilplekk on Eestis arengumaale omaselt praegu kõige populaarsem katusematerjal. Kvaliteedilt ja kestvuselt ei saa seda kindlasti võrrelda valtsplekk-katusega, kuigi on levinud arvamus, et see on veel parem ning kestvam.

Pleki paigaldus on kiire ning suhteliselt lihtne. Värvitoonide valik on suur, hind sellest ei sõltu. Profiilplekki toodetakse mitmesuguste pinnakatetega, kõige levinum on Pural, odavam polüesterkate.

Profiilitüüpe on kolm: kiviimitatsioon, trapetsprofiil ning valtsprofiil. Kõige odavam on trapetsprofiil. Miinusteks on vihma ja teiste sademete puhul tekkiv müra, ilmselt lühem kestvus kui teistel materjalidel ning suhteliselt kõrge hind (imitatsioon on oluliselt kallim originaalist). Keerulisemate katuste korral on suured ka materjalikaod.

Bituumensindel on kõige levinum katusematerjal Põhja-Ameerikas. Bituumensindli eelisteks on tema lihtne paigaldus ning mugav transportimine. Katuse jagu sindleid on võimalik materjalimüüja laost objektile viia ka sõiduauto pagasiruumis (loomulikult tuleb mitu korda sõita). Bituumensindli värvitoonide valik on suur. Natuke odavam on must toon.

Bituumensindleid on erineva kujuga, meil on levinud Soome päritolu kärgkate. Põhja-Ameerikas ja Euroopas kasutatakse põhiliselt riskülikukujulisi sindleid.

Hästi sobib bituumensindel paviljonide, suvemajade ning teiste väikeehitiste katusele. Materjali miinuseks on aluskatuse kõrge hind.

Bituumensindli alus peab olema ehitatud punnlauast, niiskuskindlast vineerist või siis OSB-plaadist. Väiksemate kallete puhul, mis jäävad alla 30 kraadi, tuleb lisaks kasutada kindlasti bituumenaluskatet.

Toodetakse ka vastupidavamaid bituumensindleid, mis kestavad kaks korda kauem (ca 70-80 aastat), paraku on ka nende hind oluliselt kõrgem (170?250 krooni /m2 ).

Asbestivaba kiudtsementlaineplaat (meil tuntud eterniidi nime all) on Euroopas katusekivi järel kõige rohkem kasutatav kaldkatusematerjal. Eestis on tema maine põhjendamatult halb. Eelarvamus on põhiliselt tingitud varem kasutatud asbestisisaldusega laineplaatide madalast kvaliteedist.

Asbestivaba eterniidi eelisteks on lihtne paigaldus (nurgad on juba tehases plaatidel ära lõigatud, naelaaugud ette puuritud), pikk iga (ca 70 aastat), püsiv värvkate. Eterniitplaate võib kasutada tihendusnööri kasutamise korral kuni 7° kaldega katusel.

Bituumenlaineplaati kasutatakse mujal maailmas eelkõige põllumajandushoonete ning abihoonete katuste tegemiseks. Plaadi paigaldus on lihtne, kinnitada tuleb vastavalt paigaldusjuhendile suhteliselt tihedalt, sest materjal on võrreldes eterniidiga tunduvalt pehmem.

Must värvitoon on umbes 20 protsenti odavam kui teised toonid. Meil on saadaval erineva tehnoloogiaga toodetud bituumenlaineplaate. Saksamaal toodetud plaadid on mõnevõrra odavamad, kuid nende värvkate vähemkindel kui kallimatel läbivärvitud profiiliga plaatidel.

Looduslikud puitkatused sobivad eelkõige renoveeritavatele hoonetele, millel on ka varem puitkatus olnud, samuti palkmajadele. Kõige vastupidavam on kimmkatus, kuna kimmi materjal on kõige paksem. Järgnevad vastupidavuselt sindel ning seejärel tuleb laastkatus. Samuti võib kasutada laudkatust.

Puitkatuseid saab enne paigaldamist immutada vaakummenetlusega, mis muudab materjali tunduvalt vastupidavamaks, kuid sellega muutub paraku puidu looduslik struktuur. Kõige sobivam on puitkatust tõrvata loodusliku puutõrvaga. Puitkatuste puhul on väga oluline nende korralik paigaldus.

Roog ja õlg on väga väärikad ning kaunid katusematerjalid. Ajalooliselt on neid kasutatud eelkõige saartel ning rannikul ? kohtades, kus materjal kasvab. Igale poole rookatus kindlasti ei sobi. Probleemiks on tuleohtlikkus, seda eelkõige ehituse ajal. Kui katus on juba valmis, hoiavad sademed rookatuse suhteliselt niiske, samuti on võimalik rookatuseid tulevastase ainega töödelda.

Kiltkivi on kõige eksklusiivsem kaldkatusematerjal vaskpleki kõrval. Väga levinud on ta mõnedes Euroopa piirkondades ? eelkõige seal, kus teda on ajalooliselt kaevandatud.

Eestis on kiltkivist katus veel alles paaril kirikul ja mõisal. Kuna Eesti rikkam seltskond pole veel mõisnike tasemele jõudnud, siis ei ole seda materjali ka viimase 90 aasta jooksul meil kasutatud.

Kiltkivi on väga vastupidav, kuid ka kergesti töödeldav. Osades piirkondades leidub musta kõrval samuti rohekat ja punakat tooni kiltkivi.

PVC-rullmaterjal on kõige uuem kaldkatusematerjal. Põhiliselt kasutatakse teda küll lamekatuste ehitusel, kuid arhitektuurilise sobivuse korral võib edukalt ka kaldkatustele paigaldada. Kuna vaja läheb spetsiaalseid aparaate, müüakse seda materjali koos paigaldusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing