Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koduremondi ohud ? kes teeb,sel juhtub!

Toomas Randmaa 02. juuli 2001, 00:00

Remondi käigus juhtunud õnnetuste pilt on üpris kirju, kuid kõige tüüpilisemad on:

  • allakukkuvate esemetega pihtasaamine, libastumine, komistamine;
  • raske koormuse tõstmine;
  • kukkumine kõrgelt;
  • vigaste tööriistade kasutamisest tingitud vigastused.

Õnnetuse tagajärgi aitaks kompenseerida õnnetusjuhtumi kindlustus.

Suurimad varakahjud uuendustööde käigus on tekkinud tavaliselt tule- ja veekahjudest, kuritahtlikust tegevusest, loodusjõududest, seadmete või tarindite purunemisest ja tihti ka ehitusvigadest, mis ei ilmne kohe.

Uuendustööde juures on üpris tõenäoline, et ei panda tähele võimalikke ohuallikaid. Enamgi veel ? ei teata ega teadvustatagi ohtude olemasolu. Ei maksa unustada, et tööde katkemisest põhjustatud kahju võib olla oluliselt suurem kui õnnetusest tingitud.

Enamasti põhjustavad tulekahju igapäevased märkamatud pisiasjad. Kuna kodumajapidamises kaasneb uuendamisega paratamatult segadus, suitsetamine (mis koduse töö puhul pole ju keelatud) jms, siis väidan, et uuendustööde keskkonnas peitub alati tulekahju oht. Remondi käigus kasutatakse keemilisi aineid, mis on väga tuleohtlikud: värvid (viimasel ajal küll harvemini), lakid, lahustid ja nendega määrdunud praht.

Ketaslõikuri, lihvi ja käiaga töötamisel tasub sädemete laialipaiskumise tõttu olla töövõtteid valides eriti ettevaatlik ja kontrollida töökohta ka paari tunni möödudes. Kindlasti tasub meelde jätta, et tulekahjus tekkinud kuumus ja suits ning kustutusvesi põhjustavad tunduvalt suuremat kahju kui tuli ise.

Ajutiste juhtmestike, valgustite ja elektriliste tööriistade kasutamine loob paratamatult eeldused nimetatud riskifaktori kasvuks. Sagedased tulekahju põhjused on hooldamata ja tolmuste seadmete järelevalveta või välja lülitamata jätmine, nende ülekuumenemine, elektrijuhtmestike või pistikute vigastused ja lühised.

Tugevad tormi-iilid on eriti viimasel paaril aastal lõhkunud pooleliolevaid katusetöid ja ümber lükanud juurdeehitiste müüre. Kui katuse tegemisel kiputakse unustama tavalisegi vihma võimalus, siis ootamatu äiksevihma järel tuleb siseviimistlustöid tihti päris otsast alustada, rääkimata riknenud ehitusmaterjalidest.

Ometi ei tule taolise kahju ennetamiseks teha palju ? väljaminekud kattepresentidele ja kilematerjalidele on kindlalt väiksemad uue remondi kuludest.

Kõige suuremad veekahjud (arvuliselt suurim kõigist kahjudest) on tavaliselt alguse saanud sademe- või lume sulamise veest või purunenud vee- ja kanalisatsioonitorustikest.

Halvasti teostatud või ebapiisavalt kontrollitud torustike isolatsioonitööd on suuremate külmade saabumisel suureks ohuks kogu tehtud tööle. Ühendusvead võivad ilmneda kohe torustike veega täitmisel ja surveproovil, kuid sageli selguvad alles hiljem.

Möödunud aastast on hulganisti näiteid, kus tööde lõpetamisel unustati paigaldada torustike ühendusmuhvidele tihendid, otsa keerata veekraanid ja segistid. Veemõõtjate ja pesumasinate ühendamiseks kasutatavad elastsed voolikud, plasttorud ning metallsukaga kummitorud on väga levinud veekahjude alguskohad.

Veekahjudele aldiste ehitusmaterjalide ladustamisel tuleks need paigaldada mitte põrandale, vaid materjalialustele ja seda eriti keldriruumides.

Remondi käigus on kasutusel alati hulgaliselt tööriistu, väikemehhanisme ja seadmeid, mida on kerge nii-öelda rahaks teha ja seetõttu huvitavad vargaid alati uuendustööde kohad, eriti sellised, kust pärast tööpäeva lahkutakse.

Soditud seinad, kriibitud uksepaneelid ja purustatud aknaklaasid on levinud näited kurikaelte tegutsemisstiilist. Värskeim on hiljutine juhtum Tallinnas Veskimöldres, kus vaatamata naaberelamute lähedusele lõhkusid jultunud pätid ehitatava elamu kivikatust, pildusid kive korstnasse, kraapisid välisuksi ja akende selektiivklaase.

Tihti varastatakse juba paigaldatud sanitaartehnikat ja elektriseadmestikku. Suurt kahju on tekitatud ruumide segipööramise ja juba valminud sise- ja välisviimistluse määrimisega. Kuigi otsene majanduslik kahju võib sageli osutuda väikeseks, nõuavad koristus- ja taastamistööd alati aega ja närvipinget, rääkimata tööde valmimistähtaja edasilükkumisest. Kuna pole välistatud, et pätid tule- või veekahju ei tekita, siis võivad kulud osutuda juba üle jõu käivateks. Mõistlike vahenditega valve korraldamine ei ole ka väikesel töömaal kunagi liiast ? olgu see või naabrivalve.

Suurimaks ohuks on kandetarindite hoolimatu eemaldamine või nende vale dimensioonimine, mis halvemal juhul toob kaasa tarindite ahelvarisemise. Paar aastat tagasi õnnestus ühel Tallinna korteri uuendajal vaheseina eemaldamise ja selle ümberkukkumise käigus langeda läbi vahelae alumisele korrusele. Õnneliku juhuse tõttu inimohvreid ei olnud.

Tuleohtu on üllatuslikult suurendanud ruumide otstarbe muutmine, eriti taas populaarseks saanud saunade ehitamine vannitubadesse ja muudesse abiruumidesse. Eriti suur on oht, kui ehitatakse puuküttel saun. Põhjuseks ikka ebapiisavad ohutusvahemaad tulisest pinnast süttiva seina või laeni ja valesti teostatud suitsulõõride isoleerimine. Kaminatega on sama häda.

Sobivate suitsulõõride puudumine, liiga pikad suitsulõõride horisontaalosad ja sellega kaasnev vigane soojaisolatsiooni paigaldus on tekitanud viimasel ajal klassikaks muutuva sündroomi ? esimene kütmine jääb viimaseks. Valesti ehitamine oli tulekahjude levinuim põhjus. Ruumi kasutusala muutmisel ja tehnilisel ümberseadmestamisel peab tuleohutuse siiski tagama ja selleks tasub enne asjatundjatega nõu pidada.

Suuremamahuliste remondi- ja uuendustööde tarbeks tuleks sõlmida ehituse koguriskikindlustus (CAR) kui selleks mõeldud spetsiaaltoode. Kokkuleppel kindlustusandjaga on võimalikud ka piiratud katetega kindlustamine nn tulekindlustuse ja kodukindlustuse raames (tulekahju, vandalism, veekahju).

Tuleohutusnõuete täitmise aluseks on ohutute töövõtete järgimine näiteks ketaslõikuri ja soojaõhupuhuri kasutamisel. Suitsetamine koduste remonditööde käigus pole küll keelatud, kuid vastutus võimalike tagajärgede eest jääb igaühe enda kanda.

Tulekustutusvahendite olemasolu ei ole koduse remondi ja ka rekonstrueerimise korral kohustuslik, kuid soovitan siiski hankida 3?6kilogrammine pulberkustuti või vastava mahuga kaasaegne vahtkustuti.

Täielikku ohutust pole võimalik kunagi tagada, kuid püüdke anda parim, mis sõltub just teist endist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing