Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korralik katus peab vastu ligi sajandi
Igapäevaselt ehitusega mittetegeleva inimese jaoks on materjali valik seetõttu muutunud küllaltki keeruliseks, kuid enamiku tarbijatest moodustavadki mittespetsialistid. Eriti raskeks muudab olukorra asjaolu, et Eestis puuduvad varakapitalistlikule riigile omaselt tavatarbijatele mõistetavad ning kindlustunnet tagavad nõuded ja standardid. Abi ei ole võimalik saada ka tarbijakaitselt, kelle areng on alles algjärgus.
Seetõttu peavad tarbijad katusematerjali valima reklaami, tootjate-maaletoojate ning müüjate info ning isiklike ning tuttavate kogemuste alusel. Et tootjad ja maaletoojad kiidavad eelkõige oma materjali ning reklaamil ning tegelikkusel ei pruugi eriti palju ühist olla, on kõige kindlam usaldada enda ning tuttavate kogemust ja Eestist kaugemal olles vaadata, mis mujal toimub.
Kõigepealt lühidalt mõningatest olulistest põhimõtetest, millest korraliku katuse kavandamisel ning materjali valikul peaks lähtuma.
Katuse kalle on katuse kestvuse seisukohalt üks olulisemaid näitajaid. Mida väiksem on kalle, seda aeglasemalt voolavad maha sademed ning seda suurem on läbijooksude oht ning lühem katusematerjali iga. Eestis on aastasadade jooksul põhiliselt kasutusel olnud 45° kaldega katus, erinevalt näiteks Soomest, kus valdavaks on olnud väikese kaldega (25?30°) katused. Erinevus on põhjendatav sellega, et Soomes ehitati varem põhiliselt mätaskatuseid ning suurema kalde korral poleks mättad lihtsalt paigal seisnud. Eestis kasutati ajalooliselt peamiselt õlgi, sest Eesti kuulus enamarenenud teraviljakasvatuspiirkonda.
Uue maja puhul on enamasti olemas projekt, kus on katuse kalle määratud või geomeetriliselt välja arvutatav. Vanemate majade korral on korralike jooniste puudumisel katuse kalde määramine keerulisem.
Katuse kuju on teine tähtis tegur, mis mõjutab katuse veepidavust ning kestvust. Ajalooliselt on Eestis põhiliselt kasutusel olnud kelp- ning murtud kelpkatus, viimase saja aasta jooksul samuti kahepoolne viilkatus. Harvem on kasutamist leidnud mansard- ning pultkatused. Katuse kuju valikul kehtib põhimõte ? mida lihtsam, seda kestvam. Kõik neelukohad, vintskapid, läbiviigud ja muu taoline suurendab tunduvalt läbijooksude ohtu ning lühendab katuse iga. Samuti on keerulise kujuga katus tunduvalt kallim kui lihtne kahepoolne viilkatus, sest kõik lisatarvikud maksavad oluliselt rohkem kui põhimaterjal.
Seega tuleb katuse kuju ja kalde valikul leida mõistlik kompromiss ökonoomsuse, lihtsuse ning niinimetatud eksklusiivsuse vahel.
Aluskatuse moodustab üldjuhul aluskattekile. Restaureerimisel ning selliste katuste ehitusel, kus kokkuhoid ei ole kõige olulisem eesmärk, kasutatakse ka täislaudist.
Aluskate on vajalik kõigi kaldkatusematerjalide puhul, v.a bituumensindlid. Äärmisel juhul võib selle jätta paigaldamata külma pööningu korral.
Aluskattel on kaks funktsiooni:
1)võimalike läbijooksude ning mõningate materjalide (näiteks vanemat tüüpi katusekivid ) loomuliku läbituiskamise korral kaitseb allpool asuvaid konstruktsioone märgumise eest;
2)kaitseb soojustust kondenseerunud veeauru kahjustuste eest (näiteks üks inimene hingab ööpäevas välja umbes kaks liitrit vett).
Aluskatteid on kahte tüüpi: hingavad ja mittehingavad. Hingavad aluskatted võib paigaldada otse soojustuse peale ilma spetsiaalset tuulutusvahet jätmata. Kui aluskate on korralikult kinni teibitud, ei ole vaja soojustust katta ka tuuletõkkeplaadiga. Mittehingava aluskatte korral tuleb kile alla jätta tuulutusvahe(umbes 3 cm), et kondenseerunud veeaur saaks konstruktsioonist välja tuulduda. Samuti tuleb soojustuse peale sel juhul panna tuuletõke.
Kokkuvõttes tuleb hingava aluskattega konstruktsioon ligikaudu 10?15 krooni ruutmeetri kohta odavam. Täislaudise ning külma pööningu korral võib kasutada ka tavalist aluskihi ruberoidi (ilma puistekihita). Seda kasutavad näiteks restaureerijad vanade katuste taastamisel.
Tuulutus on katuse tervise seisukohalt äärmiselt oluline element. Hingava aluskatte kasutamisel on eriti oluline korralik tuulutus plekk-katuste puhul, sest pleki all tekib kondensaati kõige rohkem.
Peale ruumist tuleva niiskuse peab katusematerjali alt välja tuulduma ka läbijooksudest tulenev niiskus. Seepärast lüüakse aluskatte peale piki sarikat tuulutusliistud, mis võimaldavad niiskusel mööda aluskatet liikuda ilma roovlattide taha kuhjumata.
Turvaelemendid mängivad samuti katuse kestvuse ning kasutamise juures olulist osa. Kõige tähtsamad on lumetõkked, katuseastmed ning käigusillad. Lumetõkked paigaldatakse uste ja lahtiste rõdude ning katuseakende kohale. Samuti tuleb lumetõkked paigaldada käidava tee äärde jäävale katusetahule. Katuseastmed ning käiguplatvormid paigaldatakse korstnate ning antennide juurde pääsemiseks.
Läbiviigud tagavad mitmete elementide (antennid, korstnad, kanalisatsioonituulutused, ventilatsioonikorstnad jne) veetiheda läbiviimise katusekonstruktsioonist. Erinevatel materjalidel on ka erinevad läbiviigulahendused. Kõige rohkem erinevaid läbiviike on katusekividel.
Läbiviikude hulka kuuluvad samuti ka läbipaistvad ja ka täisplekist katuseluugid pööningult või eluruumidest katusele pääsemiseks. q
Autor: Peeter Kärp