Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene uurimislaev jättis topelttollid jõusse

Virkko Lepassalu 02. juuli 2001, 00:00

29. juunil pidid kohtuma peaminister Mart Laar ja Vene asepeaminister Valentina Matvijenko, kuid Vene pool jättis kohtumise ära põhjendusel, et välispoliitiline olukord on ebasoodne.

Eesti ajakirjanduses on nimetatud kohtumise ärajäämise tagamaaks toodud õigeusu kiriku tüli. Samas võis kaalukeeleks osutuda ka Vene uurimislaeva minema saatmine meie vetest Eesti eriteenistuste soovitusel.

Piirivalveameti andmetel saabus kaks nädalat enne kohtumist Eestisse Narva-Jõesuu sadamasse uurimislaev Centaurus 2, pardal Soome ja Vene teadlased ning sukeldumisvarustus. Eesti välisministeerium oli saanud Vene saatkonnalt 18. mail palve lubada katamaraanil 8.?20. juunini rannikut uurida.

Kui laev saabus, lubati see piirivalve pressiesindaja Tiiu Leisi väitel vastavalt rahvusvahelistele reeglitele küll Narva-Jõesuusse tormivarju, kuid keelati Eesti territoriaalvetes edasi seilata. ?Sukeldumistöid saavad teha ainult Eesti teadusasutused või muuseumid,? viitas Leis ühele põhjusele, miks laev minema saadeti.

Pahaste teadlaste hädakisa jõudis ka Ida-Viru maavanema Rein Aidmani, kes taandus piirivalve esitatud argumentide ees. Piirivalve tõrksuse põhjustas omakorda asjaolu, et Eesti välisministeerium keeldus laevale n-ö sukeldumisviisat välja kirjutamast.

Tööülesannetega seoses anonüümsust palunud Eesti eriteenistuse ametniku väitel oli kõigi vastuluurega kokkupuutuvate ametkondade üksmeelne soovitus välisministeeriumile: uurimislaevale ei tohi tegutsemisluba anda. Ametlikult põhjendas välisministeerium keeldumist asjaoluga, et Vene teadlaste taotlus laekus liiga hilja, 18. mail.

Allikad on pidanud kummaliseks asjaolu, et keeldumisest olnuks võimalus teadlastele teatada 20 päeva enne katamaraani väljasõitu. See näitab, et Eesti võimude suhtumine ei olnud taotluse saabudes kohe kindlalt eitav.

Eesti eriteenistustega seotud allikas peab tõenäoliseks, et nn teadlased tundsid huvi kunagise Vene sõjalaevastiku allveelaevade uurimise instituudi vastu maalilise Hara lahe ääres. Tänaseks ulub võssakasvanud instituudi tühjades aknaaukudes vaid tuul, kuid nn teadlasi huvitas ilmselt info, mis olukorras on lahe põhja jäänud kaablid ja muud veealused allveelaevade tundmaõppimiseks vajaminevad tarvikud.

Hara lahe äärne instituut tegeles allveelaevade võimalikult helitu liikumise jms küsimustega ning kujutas endast omal ajal üleliidulise tähtsusega teaduskeskust.

Ilmselt teadis reisi tegelikest eesmärkidest ainult katamaraani meeskond, kes soovis eelkõige Soomest pärit keskkonnakaitsjaid ja huvilisi soodsa kattevarjuna kasutada. Sellele, et tegemist oli n-ö libateadlastega, viitab asjaolu, et vastavalt rahvusvahelisele tavale kooskõlastatakse kalandusalased, bioloogilised vms uuringud küllakutsuja maa mereinstituudiga.

Eesti mereinstituudi direktori kohustetäitja Robert Aps ütles, et nendele ei olnud Venemaa saatkond ega ükski instituut uurimislaeva visiidist ametlikult teatanud.

Spionaa?ikahtlustele osutavad ka kõrgete piirivalveohvitseride viited ?Venemaa harjutustele? ja väited, et uuringud ei oleks olnud Eestile kasulikud.

Kui vastab tõele Eesti eriteenistuste kartus, et tegemist oli n-ö spioonilaevaga, tähendas Centauruse minemasaatmine kinda heitmist Venemaa võimsaimale jõule, sõjatööstuslikule kompleksile. Viimane lootis Eesti vastutulelikkusele tähtsa kohtumise eelõhtul.

Rein Aidma andmetel valmistas uurimislaev oma visiiti ette välisministeeriumis räpakalt, mitteametlikul teel kellegi madala ametniku kaudu.

Välisministeeriumi pressiesindaja Taavi Toomi väitel ei ole Venemaa pärast intsidenti Eestile ametlikku nooti saatnud.

Nädal pärast laeva-intsidenti teatati Eesti-Vene kohtumise ärajäämisest.

Laari ja Matvijenko kohtumiselt lootsid ettevõtjad eelkõige topelttollide kaotamist. Nende kadumisel võiks Eesti kaupade eksport Venemaale eelmise aastaga võrreldes kahekordistuda ning kasvada 8 miljardi kroonini, kus ta oli 1997. aastal.

Kui kohtumine kujunenuks soodsaks, võinuks topelttollid kaduda sügisel, sest varem poleks riigiduuma lepingut ratifitseerida jõudnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing