Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vihmaveetorud kaitsevad

Teet Sepaste 02. juuli 2001, 00:00

Vihmaveerennide, -torude, -kaevude ja -kanalisatsiooni ülesandeks on vihmavesi koondada ja juhtida eemale fassaadist ning hoonest. Seda tuleb arvestada kogu süsteemi ulatuses, sõltumata katusetüübist. Ilma projektita katusekatet asendada või katusekonstruktsiooni muuta ei tohiks. Liiatigi on see vastuolus seadustega. Katuseremondi projektiga tuleb lahendada ka vihmavee äravoolu rekonstrueerimine.

Lamekatuste puhul on oluline õigete katusekaevude valik ja hoonesisese torustiku korrektne ehitus. Sageli asendatakse lamekatustel koos kattega katusekaevud, kontrollimata nende sobivust konkreetsele katusele ja säilitatavale torustikule. Kaevu resti diameeter peab olema piisav, vältimaks selle sagedast ummistumist. Samas tuleb vältida ka liiga hõreda restiga kaevusid ja seda eriti madalamatel hoonetel, kuhu tuul kannab palju prahti.

Lamekatustega paneelelamute vihmaveetorustiku väljavooluavad asuvad reeglina trepikodade sissepääsude kõrval ning vesi jookseb haljasalale. Keldri kõrval vihmavee pinnasesse juhtimine ei ole soovitatav, kuid ka trepikojaesine kõnnitee pole õige koht ? talvel kipub vesi külmuma.

Viilkatusega elamutel on räästal ripprennid, vanematel plekk-katusega hoonetel ka räästapealsed rennid. Räästarennide normaalse funktsioneerimise kolm põhilist eeldust on õige paigalduskõrgus, õiged kalded ja piisav kinnitus. Räästarenni välimine serv peaks olema kõikjal vähemalt 2-3 cm katuseservast madalamal. Vastasel korral võib katuselt alla libisev lumi ja jää renni minema pühkida, või tungib sulavesi räästakonstruktsiooni. Renni kalle peaks kogu ulatuses olema 2-5 mm/m, sest seisev vesi kiirendab korrosiooni.

Kinnitus peab olema piisav kandmaks renni moodustuva jää koormust ning tagama kallete püsimise kogu ekspluatatsiooni kestel. Uue aluskattega katusekatte paigaldamisel peab jälgima, et aluskate ulatuks vihmaveerenni. Vastasel korral märgub tuulekast või välissein. Uute vihmaveetorude puhul peab kinniti asuma iga jätku kohal, muidu võib toru jätkust välja nõtkuda. Vihmaveetoru süliti ei tohi asuda liiga kõrgel maapinnast, sest sellest pritsiv vesi märgab soklit.

Palju küsimusi tekitab vihmaveesüsteemidele küttekaablite paigaldamine. Räästarennide kütmisel pole tihti mõtet, kui ei köeta ka torusid. Samas, kui puudub vihmaveekanalisatsioon, siis jäätub vihmaveetoru väljavoolu ümbrus ikkagi ära. Põhimõtteliselt ei saa soovitada ilma otsese vajaduseta välisõhu kütmist, sest termostaadiga süsteem ei kontrolli räästarennides lume ja jää olemasolu. Automaatsena ehitatud süsteemi käsitsi juhtimisel võib aga kasu asemel hoopis kahju tekkida ? eriti lamekatuste räästapealsete rennide puhul. Kindlasti tasub soojenduskaabel paigaldada näiteks kivikarniisi läbivasse vihmaveetorusse või -sülitisse.

Vihmaveesüsteemide puhul peaks rõhutama, et päris hooldusvaba süsteemi pole olemas. Igal kevadel ja sügisel tuleks kogu süsteem alates katusest kuni vee maasse või kanalisatsiooni juhtimise kohtadeni üle vaadata, sest suurimat kahju teeb kuhjunud praht. Sisemise äravoolu puhul võib lausa suuremat sorti veeuputus tekkida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing