Asfalditehase reostus segab pakenditehase ehitust

Virkko Lepassalu 04. juuli 2001, 00:00

?Eks te ise teate, millised olid nõukogude-aegsed asfalditehased, üsna jubeda tehnoloogiaga,? tundis kunagise Harju asfaltbetoontehase kunagine peainsener Enn Kikas töömeeste vaevale kaasa.

ASi Maves keskkonnaalasest eksperthinnangust võib lugeda, et pinnas on endise asfaltbetoonitehase maa-alal 2,5 meetri sügavuseni bituumeni- ja masuudijääkidega läbi imbunud ning et 12,5 meetri sügavusel on täheldatav vee saastumine.

Rootsi pakenditööstust esindav AS Nefab Eesti ostis reostusest hoolimata Lagedil osa endise asfaltbetoonitehase krundist. Tehase ehituse juhi Erki Suve väitel oli krundi müüja, asfalditehase õigusjärglasega ASiga Harbet kokkulepe, et võimalike probleemide korral vastutab Harbet.

AS Nefab Eesti on kavandanud loodavasse pakenditehasesse tööle võtta ligikaudu 80 inimest. Rae vald andis märtsis reostatud territooriumile rajatavale tehasele ehitusloa, ehkki mitme keskkonnaametniku arvates tulnuks enne maa-ala puhastada.

Üks võimalikest reostusallikatest on ehitatava pakenditööstuse lähedusse jääv maa-alune, umbes 500?700 tonni mahutav bituumenihoidla. See on senini täis mingit päikese käes metalselt helkivat löga, mis kunagi on olnud ilmselt tee-ehitusmaterjal.

?Hoidlad tehti paekivist, seepärast nad vett ei pea,? ütles kunagine asfalditehase peainsener Enn Kikas. See tähendab, et hoidla reostab tõenäoliselt lisaks põhjaveele ka Pirita jõge, sest asfalditehast hakati 1959. aastal ehitama jõe valgalale.

Küsimusele, miks anti saastatud maa-alale enne selle puhtakstegemist suurejoonelise tehase ehitusluba, ei õnnestunud ametnikelt selget vastust saada.

Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaak Pikka seisukoht on, et seniste uuringute põhjal on vara üheseid järeldusi teha. Keskkonnaekspertiiside tegija AS Maves andis arvamuse, et territoorium on reostatud, kuid teine uurija, AS EcoPro arvas, et kõik jääb enam-vähem normi piiresse.

Rae valla maa-ameti juhataja Tõnu Tänav väitis küsimuse peale reostuse ulatuse kohta: ?Mõelge loogiliselt, seal on 30 aastat olnud asfalditehas. Töömehed otsivad, kuhu saastatud pinnast panna.?

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv nõudis kunagise asfalditehase õigusjärglaselt ASilt Harbet reostuse kiiret likvideerimist.

Keskkonnainspektsiooni spetsialist Toomas Liidja ei soovinud arvamust avaldada. Tema läks asfalditehase õigusjärglasega kohtusse, et sundida teda võtma jäätmeluba, kuid kaotas protsessi.

Kohus ei käsitlenud Harbeti maa-alal vanas reservuaaris asuvaid sadu tonne löga jäätmetena, sest tegemist oli tarvitamata jäänud, kuigi aegunud tee-ehitusmaterjaliga.

?Must räägitakse kogu aeg sõna otseses mõttes valgeks,? väitis ASi Lagedi Soojus juhatuse liige Jüri Plukk. ?Mina jään ikka oma eriarvamuse juurde, et must on must.?

Lagedi Soojus kujunes kerkiva pakenditehase naabriks, sest ostis 1997. aastal otse vana masuudimahuti kõrval endale katlamaja. Praegu ei saa ta oma ettevõtet arendada, sest naabruses asuva ja ilmselt lekkiva mahuti tõttu kujuneks ta paratamatult reostuse kaasosaliseks.

?Territoorium on reostatud, selle ulatuse ning leviku kindlakstegemiseks on täiendavad uuringud hädavajalikud,? väitis Jüri Plukk.

Tema väitel oleks Lagedi Soojus valmis reostuse likvideerimise vähemalt osaliselt kinni maksma. Kokku kuluks selleks umbes 7-8 miljonit krooni.

Kunagise Harju asfaltbetoonitehase maa-ala kohta on risti vastupidised arvamused andnud kaks keskkonnauuringute firmat: EcoPro ja Maves. Maves leidis, et tehase territoorium on reostatud, ja EcoPro, et mitte märkimisväärselt.

Harju asfaltbetoonitehase õigusjärglase ASi Harbet juht Andrus Pärloja näeb keskkonnakaitsjate surve taga Lagedi Soojuse intriige, kellega Harbetil on varalisi vaidlusi.

Pärloja ei võta omaks, et näitas keskkonnaekspertidele Mavesest ise, millist territooriumi tuleks uurida.

Reostuse on Mavese eksperdid tema arvates leidnud hoopis mujalt kui rajatava pakenditehase juurest.

?Reostuse tase on alla tööstustsoonile kehtestatud piirnormide,? väitis Pärloja, kelle sõnul on EcoPro Rootsi partneri tellimusel maa-ala põhjalikult uurinud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing