Kütusefirmade hinnasõja maksavad tarbijad kinni praegu

Tõnis Oja 04. juuli 2001, 00:00

Vahetult enne jaanipäeva tõstsid suuremad kütuse jaemüüjad bensiini hinda paarikümne sendi võrra. Kui automaattanklaid mitte arvestada, siis tõusis bensiini hind Eestis kõigi aegade kõrgeimale tasemele.

Maailmaturul toimusid samal ajal aga vastupidised sündmused. Nafta hind Rahvusvahelisel Naftabörsil langes poole aasta madalaimale tasemele. Bensiini hind Rotterdami sadamas on kuuga langenud 40 protsenti. Oluliselt ei olnud selle ajaga kerkinud ka dollari kurss, millele kütusemüüjad tavaliselt seoses hindade tõstmisega viitavad.

Inimestes tekitas hinnatõus pahameelt. Osaliselt võib nendega nõus olla. Kütusemüüjate marginaalid, mis aprillis-mais olid nullilähedased, on kerkinud 1,5?2,5 kroonini liiter. Kevadkuudel käis hinnasõda, kus jaemüüjad üritasid enne suvist tarbimise tipphooaega oma turuosa parandada. Selle kohta, kas Neste Eesti, kes oli hinnasõja peamine initsiaator, oma eesmärgi ka saavutas, kahjuks andmed puuduvad. Selge on aga see, et suvekuudel tuleb kütusefirmadel võtta, mis võtta annab. Lihtsam on marginaale suurendada, eeldades, et konkurendid tulevad sellega kaasa, kui riskida ning üritada uusi kliente võita, aga samas kaotada marginaalides.

Tarbijad on uued hinnatasemed kenasti omaks võtnud ning olenemata sellest, mida teeb maailmaturu hind, pole autokütuste hinnalangust vähemalt lähikuudel oodata.

Samas pole erilist ohtu, et bensiini hind tõusta võiks. Marginaalid on kütusefirmade jaoks küllalt kõrged ning nende alanemise krooni võrra elaksid suuremad jaemüüjad, kes on samal ajal ka importijad, kenasti üle.

Kütuse jaehind koosneb mitmest komponendist, millest suurima osa moodustavad aktsiis ja käibemaks. Aktsiisi maksumus on juba poolteist aastat 3,5 krooni liiter, millele lisandub käibemaks 63 senti liiter. Kui bensiiniliitri jaehind on 10,20 krooni, siis läheb sellest maksudena riigile kokku peaaegu pool ? 5,06 krooni. Krooni võrra kallima bensiini hinna korral moodustavad käibemaks ja aktsiis kokku 5,21 krooni.

Teiseks oluliseks hinnakomponendiks on nn maailmaturu hind. Loode-Euroopa regioonis (kuhu kuulub ka Eesti) jälgitakse nafta- ja naftasaadustega kauplemisel hindu Amsterdami-Rotterdami-Antwerpeni sadamates. Tavaliselt nimetatakse seda Rotterdami hinnaks. Isegi näiteks Venemaalt otse Eestisse tulev bensiin, masuut või toornafta müüakse siin ikkagi Rotterdami hinnaga, mis sellest, et sealse sadamaga pole neil kaupadel midagi pistmist.

Kuna nafta- ja naftasaadustega kaubeldakse dollarites, sõltub hulgihind oluliselt dollari kursist. Praeguse hinnataseme juures alandaks dollari kursi nõrgenemine 18 kroonini pliivaba bensiini 95 hulgihinda umbes 10 senti. Praegu on bensiiniliitri hind Rotterdami sadamas umbes 3,54 krooni.

Ülejäänud osa jaehinnast moodustab marginaal, mis läheb ettevõttele. Marginaali arvelt katab firma oma tegevuskulud (transport tanklatesse, personalikulud jm) ning teenib tulu ka omanikule.

Möödunud aasta ja selle aasta esimene pool on maailma suurematel energeetikakompaniidel olnud edukas. Enamik neist on teatanud rekordkasumitest. Statoili, Shelli, Neste ja teiste siinsete tütarettevõtete majandustulemusi kahjuks pole teada, kuid selle aasta kasumid peaksid oskusliku majandamise korral tulema soliidsed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing