Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ajaleht: Eesti kaalub valuraha spetsialistide lahkumise eest

Andres Kärssin 06. juuli 2001, 00:00

Mainekas ?veitsi ajalehes Neue Zürcher Zeitung (NZZ) juuli alguses ilmunud artiklis eestlaste euroskeptitsismi teemadel on muu hulgas peatutud Euroopa Liidu tööjõuturu avamise teemal ning viidatud Saksamaa ja Austria nõutud piirangutele tööjõu vaba liikumise suhtes uutele liikmesmaadele, ise samal ajal võimalust omades vajadusel spetsialiste sisse tuua.

NZZ teatel pahandas eriti viimane asjaolu Eesti läbirääkimisdelegatsiooni juhti Alar Streimanni, sest sellest tulenevalt saavad siinsed IT-spetsialistid igal ajal välismaal tööle asuda ning ajude äravoolu probleem suureneks Eesti jaoks veelgi.

Streimann ütles usutluses ajalehele, et antud juhul on täiesti ettekujutatav eestipoolsete vastumeetmete rakendamine. ?Üks minister olevat just teinud ettepaneku, et välismaised kontsernid peaksid iga töölevõetud IT-eksperdi eest maksma 500 000kroonise lõivu Eesti koolisüsteemile,? vahendab NZZ.

Puhkusel viibiv välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann ei soovinud täpsustada ajaleheintervjuus öeldut ega nimetada viidatud ministrit. ?Ma puhkan ja ei soovi praegu üldse tööasju kommenteerida,? lausus ta.

Küsitletud ministrite ja nende nõunike sõnul pole valitsuskabinet kunagi arutanud tippspetsialistide lahkumise kompenseerimist Eestile.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul ei usu ta ka, et see küsimus kunagi arutlusele tuleks. ?Minu teada pole sellist süsteemi kusagil rakendatud,? märkis ta.

Haridusministri seisukoha edastanud nõunik Kalmar Kursi sõnul on üha rohkem pigem suundutud sellele, et spetsialistidele antaks konkurentsivõimeline haridus ning töökoha valik on inimese enda otsustada. ?Kui inimene saab mingis valdkonnas baashariduse ning läheb seejärel välismaale tööle, siis pole küll mingit alust nõuda temalt õpperaha tagasi,? märkis ta.

Peaministri nõunik Linnar Viik ütles, et praegu maailmas leviva suundumuse kohaselt pigem kaasatakse spetsialiste pikemaajaliselt ning distantsilt. ?Põhjused on seotud arusaamisega, et intellektuaalse töö tegijale mõjub ümbritseva keskkonna stabiilsus positiivselt ning teiseks ? inimeste liigutamine on sõltumata migratsioonipoliitika liberaalsusest ja piiride avatusest siiski aeganõudvam, kui vajalik reageerimiskiirus seda eeldaks,? lisas ta.

Hoolimata osa ametnike vastupidisest kinnitusest on eurointegratsioonibüroo koolituse talituse juhataja Keit Kasemetsa sõnul küsimus arutluse tasemel üleval olnud aasta või kaks, seda mitte ainult ELi kontekstis, vaid ka üldisemalt. ?Mitteametlikult on ikka räägitud, kuid samas pole mingit ühtset hoiakut või poliitikat välja kujundatud,? märkis ta. ?Juhtub üsna sageli, et ministeeriumidest lähevad head inimesed välismaale tööle ning sellega koos läheb koolitusraha kaduma.?

Kasemets ei täpsustanud küll isikuid, kuid viitas arutlustele sellise süsteemi ülesehitamisest, mis võimaldaks spetsialisti lahkumise korral välismaale selle eest mingit kompensatsiooni saada. ?Samas ise arvan, et ei tule konkreetset ühtset süsteemi. Iga ministeerium võib ise rakendada töötajate hoidmiseks meetmeid töölepingu kaudu,? viitas ta näiteks pooltevahelisele kokkuleppele, et inimene jääb pärast kalli koolituse saamist teatud ajaks ametisse avalikku sektorisse.

Praegune ASi Sertifitseerimiskeskus juhataja Kalle Tarien töötas 4,5 aastat kuni 2000. aasta lõpuni Londonis VISA Internationalis Balti ja SRÜ riikide (v.a Venemaa) piirkonnajuhina ja vastutas ka VISA elektrooniliste maksekanalite propageerimise ja kasutusele võtmise eest. ?Läksin VISAsse tööle, sest see oli väljakutse,? ütles Tarien. ?Töömaht oli hoopis teisel tasandil, vastutasin 14 riigi eest.?

?Arvan, et riigi poolt selline pearaha küsimine on ebaeetiline,? sõnas Tarien riigi võimalikku sekkumist tööjõu liikumisse kommenteerides. ?Inimestele peaks looma konkurentsivõimelised töötingimused siin, et nad tuleks Eestisse tagasi,? lisas ta.

NZZ veergudel Streimanni poolt kritiseeritud tööjõupoliitkat on näiteks Saksamaa seni järk-järgult juba ellu viinud. Mullu otsustasid Saksamaa valitsus ja majandusringkonnad, et tööjõupuuduse katmiseks IT valdkonnas tuuakse green card?i abil tööle kuni 20 000 välismaist spetsialisti. Praeguseks on väljastatud ligi 8000 tööluba ning lähiajal täidetakse väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate arvutispetsialistidega järgmised 10 000 töökohta.

Väljastatud viieaastase kehtivusajaga töölubadest on viiendiku saanud Indiast pärit spetsialistid, 14% lubadest läks Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide kodanikele ning ligi 9% said endale rumeenlased.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing