Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliidu mõju Eestile

06. juuli 2001, 00:00

Euroopa Liidu infosekretariaat palus Ühispangal hinnata Euroopa Liiduga (EL) liitumise mõju Eesti majanduse võtmenäitajatele kuni aastani 2004 ning sealt edasi, vastavalt kahele teineteist välistavale stsenaariumile: Eesti ühineb/ei ühine ELga.

Lähtusin meie majanduskasvu prognoosist järgmiseks aastaks (5%) ja käesolevaks aastaks (4,8%). Eelduseks on maailmamajanduse, eelkõige ELi jätkuv kasv. Kindlasti ei saa olla Eesti kasvuoaas keset majanduslanguse kõrbe juhul, kui maailmamajanduse väljavaated peaksid osutuma oodatust palju halvemateks. Teataval määral on lähiperioodide kasvuväljavaated USAs ja ELis kahtluse alla seatud, kuid usun, et hiljemalt 2003 on kasvuprobleemid möödanik ja maailmamajandus naaseb 3,5% ületavale kasvurajale.

ELiga liitumine kiirendaks kasvu läbi ELi strukturaalsete abiprogrammide ja välisinvestorite kasvava aktiivsuse tõttu. Samuti eeldan, et inimeste sissetulekud kasvavad tänu ettevõtete parematele kasvuvõimalustele ja praegu suletud turgude avanemisele. See omakorda suurendab eratarbimist, millele aitab kindlasti kaasa inimeste kasvav kindlus tuleviku suhtes.

Tööpuudus on Eestis vaatamata kiirele majandusarengule püsinud ja Vene kriisi järgselt isegi kasvanud. Möödunud aastal oli aastakeskmine tööpuudus 13,7%. ELi keskmine tööpuuduse näitaja on praegu pisut üle 7,5% ja see näitaja on viimastel aastatel langenud.

Kõrge tööpuudus on ühelt poolt suur probleem ja tuhandete inimeste jaoks isiklik traagika. Teisalt näitab see majanduse varjatud ressursse ? millist lisaväärtust võiksid need inimesed luua, kui loodaks rohkem töökohti, pakutaks rohkem võimalusi enese arendamiseks ja harimiseks.

Usun, et ELiga liitumine loob uusi võimalusi ettevõtetele paremate ekspordivõimaluste näol ja samas välisinvestoritele, keda huvitab EL keskmisega võrreldes suhteliselt odavam tööjõud. ELiga liitumine võiks tööpuudust vähendada allapoole 10% taset. Mitteliitumine jätab olukorra suhteliselt samaks võrreldes praegusega ja tööpuudus jääb märgatavalt üle 10%.

Liitumise mõju välisinvesteeringutele on keeruline hinnata, kuna konkreetne tase võib sõltuda üksikutest otsustest. Me näeme positiivset seost välisinvesteeringute ja ELiga liitumise vahel. Kuigi ka praegu pole sisuliselt mingeid takistusi kapitali sissevoolule Eestisse, võib ühtse majandusruumi liikmeksolek ometigi suurendada välisinvesteeringuid. Investoritel on oluliselt suurem kindlus investeeringute püsivuse suhtes, puudub või on palju väiksem poliitiline risk, valuutarisk.

Inflatsioon on üks näitaja, kus me ei näe, et olukord võiks liitudes palju paraneda. Pigem vastupidi ? inflatsioon võib kiireneda, kuna meie hinnatase on ikkagi märksa madalam ELi omast. Kui turud avanevad, siis on oodata hindade kiiremat ühtlustumist, mistõttu meie inflatsioon saab olema kiirem kui ilma ELiga liitumata. Usume, et inflatsioonitase võib Eestis püsida liitumisjärgsetel aastatel 5% ületaval tasemel. Kas see tegelikult realiseerub, sõltub sellest, millal ühtlustatakse aktsiisid, kui palju tõusevad kommunaalteenuste ja elektri hinnad ning paljust muust. Üks suuremaid küsimusi on see, kas tarbijal on raha, et hinnatõus välja kannatada.

Meie hinnangul võib Eestis ELiga liitumise järgselt palkade nominaalkasv püsida lähiaastateks oodataval tasemel, s.o 8-10% vahemikus. Eeldused selleks loob kiirem majanduskasv. Võimalik, et hindame liitumise korral saavutatavaid kasvumäärasid tagasihoidlikuteks, kuid me usume, et see kasv ei saa palju kiirem olla, et siiski säiliks kulueelis kohalikele ettevõtetele.

Kõik sõltub muidugi sellest, kui kiiresti suudavad meie ettevõtted kasvada. Kui kasv on väga kiire, siis võib ka palgakasv kiirem olla. Mitteliitumise korral on jällegi kindel aeglasem kasv, kuid selge on see, et reaalkasv on ka sellisel juhul positiivne.

Kindlasti on ELiga liitumine positiivne laenuvõtjatele. Intressimäärad on juba praegu madalatel tasemetel, mistõttu peamise eelisena näeme intressimäärade stabiilsust, mis kaasneb liitumisel suure majandusruumiga.

Eeldades inflatsiooni püsimist suhteliselt kõrgel tasemel, on raske uskuda, et oleks veelgi palju langusruumi antud maailmaintresside taseme juures. Seda kinnitab ka fakt, et ECB statistika põhjal on näiteks Kreekas pikaajaliste ettevõttelaenude intressid kuskil 9% ringis, sama on olukord Iirimaal. Millel tõepoolest on ehk pisut langusruumi, on hüpoteegi tagatisel antavate laenude intressid.

Seega, ELiga liitumisel on pikemaajalised laenuintressid suhteliselt sarnasel tasemel nagu meie ootus 2002-2004 8-9%, kuid ELiga mitteliitumisel võivad intressid tõusta, sest ilmselt pole meil piisavalt kodumaist stabiilset ressurssi (hoiuseid), mille arvelt odavamalt laene anda.

Välisturgudelt laenatav ressurss võib küll ajuti odavam olla, kuid on seda volatiilsema hinnaga, mistõttu laenude väljastamisel tuleb seda silmas pidada. ELiga liitumine muudaks pankade finantseerimise kindlasti stabiilsemaks, mistõttu ka laenuintressid võiksid suhteliselt stabiilsed olla.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing