Hansapank ELi liitumise mõju osas eri meelt

Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri edastatud prognoosis kasvab Eesti majandus nii liitumisel ELiga kui ka ELiga mitte ühinemisel aastatel 2005?2010 5%.

ELi infosekretariaadi tellitud uuringu järgi oli küsitletud analüütikute keskmiseks prognoosiks, et Eesti sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv aastatel 2005?2010 on aastas 5,8%, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, ning 4,1%, kui Eesti ei ühine.

Kõige enam uskus ELiga liitumisest Eestile kasu tõusvat TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju, kes arvas, et liitumisel kasvab Eesti majandus aastas keskmiselt 6-7% ja EList välja jäädes aastatel 2005 kuni 2010 vaid 3-4%.

Ainsana küsitletutest ei prognoosinud Maris Lauri ka kiiremat palkade tõusu liitumisel ELiga. Kui kõik analüütikud leidsid, et Eesti keskmise palga keskmine reaalkasv aastatel 2005?2010 kiireneb Eesti liitumisel, siis Lauri prognoosi kohaselt kerkivad palgad nimetatud ajavahemikul 3,6% aastas, kui Eesti liitub ELiga, ja 3,9%, kui ei liitu.

Kui me läheme ELi, läheb sinna ka palju teisi riike, mis tähendab, et lisaks Eestile tekib välisinvestoritel teisigi raha paigutamise kohti. ?Sloveenia, Ungari jt võivad investoritele tõenäoliselt ahvatlevamatena tunduda kui Eesti,? väitis Lauri, ehkki ei välistanud ka raha juurdevoolu Eestisse. Suhteliselt negatiivsele prognoosile vaatamata ütles Lauri, et Eesti majandus kasvab ELis olles siiski sujuvamalt.

Lauri väitel seab Eesti palkade kasvule piiri ette asjaolu, et kroon on euroga seotud.

Palgakasvu number on suur, kuid ka inflatsioon on märgatav, lausus Lauri, põhjendades oma suhteliselt vähesemat optimismi.

TTÜ Eesti Majanduse instituudi vanemteaduri Teet Rajasalu sõnul ühtlustub Euroopa Liiduga ühinemisel eestlaste heaolu ELi keskmisega kiiremini kui liidust välja jäämise puhul.

ELiga ühinemisel prognoosivad analüütikud Eestile mõnevõrra kiiremat hindade kasvu kui mitte liitudes ? tarbijahindade keskmine kasv 2005-2010 oleks analüütikute hinnangul vastavalt 4 ja 3,6 protsenti aastas.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu väitel annab Eestis levinud teooria, et Euroopa Liiduga liitumine toob kaasa hinnatõusu, nii põllumehele kui tarbijale vale signaali.

Tema väitel on ka ELi siseselt toidukaupadel väga erinevad hinnad, Põhjamaades näiteks tunduvalt kallimad kui Portugalis.

Autor: ÄP Online