Interaktiivse TV osakaal sajakordistub

Praeguse mõne miljoni interaktiivse TV-vastuvõtja asemel arvatakse aastal 2005 olevat maailmas 100?150 miljonit uute standardite põhjal loodud aparaati.

Samaaegselt interaktiivse televisiooni turu elavnemisega on personaalarvutiturg spetsialistide oletusel stabiliseerumas, et mitte öelda stagneerumas.

Interaktiivne TV võimaldab kliendil kasutada e-posti, pangateenuseid, loomulikult kulutada raha poodides, mängida interaktiivseid mänge teiste võrgukasutajatega, vaadata spetsiaalselt endale tellitud videoprogramme, häälestada interneti kaudu juba olemasolevaid või alles loodavaid arvuti teel juhitavaid kodumasinaid ja -seadmeid.

Kohviaparaat pole muidugi probleem, kuid mõnedki seadmed võivad sel moel võrguvandaalide käe läbi ohuallikaks muutuda. Suunatud, eesmärgikindla rünnaku sihiks saavad veelgi tõenäolisemalt panga- ning muud rahaga seotud operatsioonid. Neid riske peab väga tõsiselt võtma.

Tuult tiibadesse saavasse ärisse on tungimas mitmed naaberaladel edukad firmad. Portugalis võeti hiljuti kasutusele esimene kommertsversioon Microsofti (MS) interaktiivse TV tarkvarast, lisaks hakatakse testima toote läbilöögivõimet Iisraelis ja Mehhikos. Peab küll ütlema, et turg on muutunud MS võrgutarkvara suhtes ettevaatlikuks, sest see pole silma paistnud muukimiskindlusega.

Ilmselt turvaprobleemistikku arvesse võttes on veerandsada elektroonika- ja tarkvaratööstusettevõtet ühiselt välja töötamas konkureerivat interaktiivset TV-standardit, mis baseerub operatsioonisüsteemil Linux. Mikroskeemide tootjaist on teiste seas esindatud Motorola ja ATI, tarkvara osas Sun, TV/video/interneti alalt AT&T jpt. Allianss kavatseb avatud tarkvara eeliste abil tuua mõõdukate kapitalimahutustega lõpptarbijani uut tehnoloogiat kiiremini, sujuvamalt ja soodsamalt.

Viimati mainitud grupist puudub Nokia ? põhjuseks on selle firma oma nn MediaTerminal koos kaasneva tarkvaraprojektiga, mis baseerub samuti Linuxil. Et tolle tootega on soomlastel suured plaanid, tõestab vastavaid standardeid koostööst huvitatuile tutvustav veebilehekülg.

Äramärkimist väärib ka tarkvarafirmade tugev esindatus ning üldse suur tähelepanu spetsiaalse tarkvara arendamise suhtes. Küsimus pole ainult turvalise side tagamises, tegu on üldisema kitsaskohaga.

Nimelt on multimeediarakenduste, digi- ja interaktiivse TV areng hetkel pidurdunud, sest olemasolevate operatsioonisüsteemide loomise ajal ei arvestatud praeguseks kasvanud andmetöötlusvõimsusi, mälumahte ega ka võrgutehnoloogia arengut. Seetõttu pole küberruum veel jõudnud võimalusteni, mida suudaksid pakkuda uued riistvaralised lahendused (koos interneti püsiühenduse ADSL-tehnoloogiaga isegi telefoniliinidel).

Televisioon on ikka televisioon nagu muistegi, internet ei erine navigeerija vaatevinklist palju sellest, missugune see keskkond näis Netscape?i turule paiskamise järel. Teisisõnu, täiemahuline tulevärk internetis alles idaneb, TV aga pole omandanud veebist tuntud surfamisvõimalusi.

Nende kahe valdkonna tulevik on ühtesulamises. Küberruum võtab lähiaastatel üle mängukonsoolidest tuntud kolmedimensiooniliste keskkondade jooni, teler, arvutimängu playstation ja personaalarvuti hakkavad olema järjest enam omavahel vahetatavad.

Kaugema tuleviku suhtes võib fantaseerida interaktiivse kodu teemadel ? mis muidugi peab sisaldama oma virtuaalseid õhulosse.