Neljal rattal Euroopasse

Margus Sanglepp 06. juuli 2001, 00:00

Siiski ei saa autoreisile tormata ülepeakaela. Kõigepealt tasub alustuseks korralik atlas ette võtta ja võimalikult täpselt marsruut paika panna. Sellest tulenevalt saab juba välja arvutada kilometraa?i, reisi kestvuse ning võimalikud kulud. Soovitav oleks planeerimisse kaasata mõni asjatundja, hea sõber või kolleeg, kel tuhanded kilomeetrid Euroopa teid selja taga.

Väga täpset teavet planeeritava teekonna kohta on võimalik saada Eesti Autoklubist (EAKL). ?Pakume marsruudi planeerimist, infot kämpingute ja kindlustamise kohta. Samuti saab meie klubi liikmeks astuja mitmekülgset autoabi Euroopas. Pole ju välistatud, et tuleb transportida avariilist autot või vajavad reisijad haigestunud autojuhi asemele asendusjuhti,? räägib EAKLi juhatuse esimees Aivo Kuldmäe: ?Praegu on väga populaarsed kolm suunda ? Norra, Itaalia?Hispaania ja Ungari?T?ehhi?Austria?Horvaatia.?

Eestist Euroopa südamesse saab autoga mitut moodi. Võib sõita läbi Soome, Rootsi, Taani ja sealt edasi lõuna või lääne poole. Laevaga saab Tallinnast otse Saksamaale, säästes jõudu vaatamisväärsustega tutvumiseks.

Riskantseim tee läheb läbi Läti?Leedu?Poola. Viimases kahes riigis on reaalne oht langeda röövlite küüsi, aga ka liiklus on närviline ning teeolud tihti väga halvad. Üht või teist marsruuti valides tuleb arvestada 2000?7000kroonise sõidukuluga, mis koosneb pelgalt kulutustest bensiinile ja laevapiletitele. Lisaks tuleb silmas pidada, et autol oleks kindlasti roheline kaart, reisijatel reisikindlustus. Samuti peate valmis olema ametnikele põhjendama, kuidas on korraldatud reisi vältel majutus, mitme riigi piiril tahetakse näha ka päevaraha.

Hea maanteedeatlas peab kindlasti sisaldama selgesti loetavat ja võimalikult põhjalikku teedekaarti. Heal kaardil on suuremad teed ja tähtsamad asustatud kohad esimesel pilgu heitmisel kergesti eristatavad ? nimed on suurelt ja teed erksalt ning silmatorkavalt. See on vajalik selleks, et saaksid oma asukohta määrata ka näiteks sõitvas ja isegi ehk hämaras autos. Täpsemaks orienteerumiseks ja marsruudi planeerimiseks peaks heal kaardil olema võimalikult palju väiksemaid teid ja asulaid. Viimased on eriti olulised, kui looduses on vähe teeviitasid ja märgistusi. Looduses on kogenematul kaardikasutajal raske aimata, millist teed on kartograaf suureks ja seega kaardile kandmise vääriliseks hinnanud ning teeotste lugemisest ei aita õige leidmisel, millele keerata tuleks.

Hea, kui atlases on ka üldisem kogu piirkonda hõlmav ülevaatekaart, et saaksid sihtpunkti jõudmiseks otsemat teekonda lihtsamalt planeerida. Atlase kasutamise teeb mugavaks, kui ülevaatekaardil on märgitud ka täpsema teedekaardi lehekülgede jaotus, siis saad üldisemalt kaardilt kergesti täpsemale kaardile üle minna. Mugav on planeeritud teekonda meelde jätta, kui on võimalus seda märkida nt atlasesse lisatud kontuurkaardile, sest siis ei pea oma mälu koormama ega kaarti sodima, sest pärast mitme marsruudi pealemärkimist võib kaart loetamatuks muutuda.

Eriti hea on maanteedeatlas, kus teedekaardiga samade kaante vahel on ka võimalikult täpsed linnaplaanid. Siis ei pea linnas pikalt ekslema ja halvemal juhul isegi linnast välja jõudmiseks lisakaarti otsima. Saad kohe linnaserval valida otsema tee, kas linnast läbi või nt vajaliku hotellini sõitmiseks. Heal linnakaardil, nagu teedekaardilgi, on läbisõidutänavad kergesti eristatavad ja lähemal uurimisel on võimalik leida ka sõbra või sugulase maja aadressi järgi, sest majadele lisaks on ka majanumbrid kaardile märgitud.

Heas atlases on tingimata ka korralik sisujuht ehk kohanimeindeks. Katsuge ilma nimeindeksita leida nt Saksamaa või Eesti kaardilt mõnd kohanime, millest te varem midagi kuulnud pole. Eriti lootusetu on otsimine, kui ei tea isegi piirkonda, kus koht asuda võiks.

Atlasele annab kindlasti headust juurde, kui seal on lisaks kohanimeindeksile ka huviväärsuste ja teenindusinfo loetelu koos viidetega, kust neid kaardilt leida võib. Kindlasti on hea, kui atlasest leiab ka viited selle kohta, kust saab maa või piirkonna kohta lisainformatsiooni või kuhu helistada, kui oled hätta sattunud. Võõras riigis sõitvale autojuhile on kindlasti abiks maale eripäraste liiklusmärkide kirjeldus.

Autoga reisijale ei ole tähtis, et atlas oleks kaalult kerge ja seetõttu annab iga samade kaante vahele paigutatud lisainformatsioon atlasele väärtust juurde.

Jalgsimatkajale muutub atlase suur infohulk teatud hetkel liigseks koormaks ning ta on sunnitud kaaluka abimehe koju jätma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing