Selgituseks asfalditehase reostuse kohta

4. juuli Äripäevast (vt. Asfalditehase reostus segab pakenditehase ehitust ) võis lugeda, et segadused OÜ Harbet kuulunud maa-ala üle, kuhu Nefab Eesti AS rajab pakenditehast, jätkuvad ikka uuesti ja uuesti. Tahaksin lisada paar fakti.

Risti vastukäivust firmade EcoPro ja Maves hinnangutes ja uuringutes ei saa olla, sest nimetatud firmade poolt tehtud uuringud käsitlesid erinevaid piirkondi OÜ Harbet territooriumil. EcoPro uuring käsitles pakenditehase alla jäävat ala, samal ajal kui Mavesi poolt koostatud uuring käsitles kütusemahutite ala, mis jääb pakenditehase asukohast eemale ja on eraldatud raudteega.

Tulemused võivad olla erinevad, sest kui pakenditehase asukohas olid minevikus peamiselt puisteainete ladustusplatsid, naftabituumeni mahutid ning asfaldi segamissõlmed, siis teisel pool raudteed oleval krundil olid ja on ka praegu suured masuudimahutid ning samuti artiklis mainitud naftabituumeni maa-alune hoidla. Seega on igati loogiline, et viimases kohas on võimalik pinnasereostuse olemasolu.

Lisaks EcoPro poolt tehtud uuringule toimus 2000. aasta lõpus korduvuuring koos Rootsi firmaga VBB VIAK. Uuringute käigus puuriti vaadeldavale alale (pakenditehase alune ala) veel täiendavalt 10 puurauku, millest võetud pinnaseproovidest mõõdeti kohapeal naftaproduktide sisaldus ekspressmeetodil.

Nende mõõtmiste alusel reostust näidanud pinnaseproovid ja põhjavee proovid analüüsiti Rootsis akrediteeritud laboratooriumis. Laboratoorsete analüüside alusel leidis kinnitust reostuse olemasolu vaid ühes punktis, mis jäi krundi mahutipargi poolsesse külge. Saadud tulemuste alusel kaevati reostunud ala 2001. aasta veebruaris lahti ja reostunud pinnas käideldi. Seega analüüside alusel kinnitust leidnud reostus kõrvaldati. Kõikides ülejäänud pakenditehase alla jäävalt alalt võetud pinnaseproovides puudus naftaproduktide sisaldus üldse või jäi tugevalt alla tööstustsooni piirarvu. Ehitusloa väljaandmine sellistes tingimustes oli igati normaalne, kuna territoorium vastas tööstustsooni nõuetele.

Oma aruandes ei välistanud EcoPro võimalikke punktreostusi antud alal, kuid suurt ja üldist reostust pakenditehase alusel territooriumil kindlasti olla ei saa. Lisaks sellele on toodud reostuse kõrvaldamise maksumus 7-8 miljonit krooni utoopiliselt suur.

EcoPro on pikki aastaid tegelenud ka pinnase ja põhjavee reostuse kõrvaldamisega ning mahutiparkide likvideerimisega. Lähtuvalt olemasolevatest kogustest on Äripäevas välja kuulutatud number reaalsetest kuludest vähemalt 4 korda suurem. Reaalselt ei tohiks kulutused olemasoleva info alusel mitte mingil juhul ületada 2 miljonit krooni, jäädes peale reaalseid uuringuid sellest summast isegi allapoole.