Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soodne laen toetab ettevõtjate arenemist
Juuni lõpus ühines Eesti rahvusvahelise EUREKA programmiga, mille raames annab tehnoloogiaagentuur (ESTAG) toetust või soodsatel tingimustel laenu Eesti ettevõtetele, kes koostöös välisriikide firmadega loovad mõne tehnoloogiliselt uuel tasemel toote.
Koostööpartner välismaal ei pea firmal kohe olemas olema. Kõigepealt tuleb esitada ESTAGile paarileheküljeline projektitutvustus, mille heakskiitmisel saab teha eeluuringutaotluse.
Eeluuringule, mille üks eesmärk ongi välismaise koostööpartneri leidmine, annab ESTAG toetust 75 protsendi ulatuses. Samas ei tohi toetuseks antav summa ületada 100 000 krooni. Taotluse esitamisest läheb maksimaalselt kolm kuud raha kättesaamiseni.
Tootearendusprojekt ise saab toetust kuni 25 protsenti ja laenu kuni 75 protsenti projekti maksumusest.
Laenu fikseeritud intress on 1?5 protsenti, laenu antakse kuni 8 aastaks ja laenupuhkust saab kuni 3 aastat. Tagatisi agentuur ei nõua.
?Me kontrollime väga põhjalikult nii projekti otstarbekust kui ka raha sihtotstarbelist kasutamist,? kinnitas EUREKA projektijuht Egert Valmra. ?Meie roll ongi rahastada kõrge riskiga projekte, millel on suur võimalus õnnestumiseks.?
Valmra selgitusel on projekti heakskiitmiseks vajalikud eelkõige hea idee, tugev meeskond ettevõttes ning korralik projekt. Oluline on hindamise juures ka see, kui palju võiks olla kavandatavale tootele turgu.
Telemeditsiinifirma Docobo juhatuse esimees Ardo Reinsalu nimetas riigipoolset toetust innovatsioonile ülimalt teretulnuks. ?Eestis on olemas arendustegevusele vajalik infrastruktuur ja haritud tööjõud,? märkis Reinsalu. ?Samuti ei maksaks karta riskantseid projekte, kuna just viimastest võib kujuneda edukaid tooteid.?
Reinsalu hinnangul võiksid ka pangad ja muud investeerimisasutused pakkuda rohkem finantstooteid teadus- ja arendusprojektidele. ?Siiski on selge, et kui pankade huvi on garanteerida eelkõige oma portfelli tootlikkus, siis Eesti riigi huvi on soodustada Eesti majandusele kasulike projektide arendust,? lisas Reinsalu.
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing nentis, et nii mõnedki pangad on alt läinud tükk maad lihtsamate ja arusaadavamate projektidega kui kõrgtehnoloogia arendamine. ?Ega Eestis väga palju riskikapitali pole ja riigi katse seda olukorda parandada on igati teretulnud,? ütles Kunsing.
Kunsing märkis, et olemuselt on see laen väga aktsiakapitali investeerimise moodi. Ta lisas, et oleks hea, kui riik ei võtaks kohustust kõik ettenähtud miljonid kohe välja laenata, vaid lähtuks ikkagi projektide otstarbekusest.
Valmra sõnul paljud ettevõtted tõenäoliselt ei teagi, et neil on võimalik taotleda mõne toote jaoks sellist laenu. Uus juustusort just raha ei saa, küll aga tõi Valmra võimaliku näitena Tartu Ülikooli teadlaste poolt määratletud ühe kindla laktobakteri, mida on võimalik piimatoodetes kasutada.
Milliseks kujuneb see summa järgmisel aastal, pole veel teada. EUREKA programmi raames jagatavale rahale pole suuruspiiranguid peale pandud.
Tänavu on ESTAG võtnud menetlusse umbes 30 uut tehnoloogia arendusprojekti. Esimesed suuremad projektid lähevad ESTAGi finantskomiteesse otsuse tegemiseks augustis. Augustisse jäävaid projekte on viisteist ning nende finantseerimise maht on 40 miljonit krooni.
Projektide arv suureneb septembris ja oktoobris, eelläbirääkimised juba käivad.
___________________________________________