Uue ja vana käibemaksuseaduse erinevused

Ain Ulmre 06. juuli 2001, 00:00

Euroopa Liidu (EL) maksudirektiiv lubab mitte lugeda käibeks kaupade tasuta üleandmist ettevõtluse huvides reklaami eesmärgil ja tootenäidistena, kusjuures täpsemad kriteeriumid selle rakendamiseks sätestab iga liikmesriik ise.

Uue käibemaksuseaduse kohaselt ei loeta lisaks tootenäidiste tasuta üleandmisele käibeks selliste kaupade reklaami eesmärgil üleandmist, mille väärtus ei ületa 50 krooni.

Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt on maksukohustuslaseks registreerimisavalduse õigeaegselt esitamata jätnud ja seetõttu maksuameti poolt omaalgatuslikult tagasiulatuvalt registreeritud maksukohustuslasel õigus ka ostmisel makstud käibemaksu tagasiulatuvalt maha arvata alates registreeritud maksukohustuslase kohustuste laienemise päevast.

Uue käibemaksuseadusega võetakse selline tagasiulatuv mahaarvamise õigus ära, sest riik ei peaks maksukohustuslastele registreerimisavaldusega hilinemise eest veel peale maksma. Kui maksukohustuslasel on selle aja jooksul, mis ta juba oleks pidanud registreeritud maksukohustuslane olema, ostmisel makstud käibemaksu summa suurem tema poolt eelarvesse tasumisele kuuluvast käibemaksust, oleks tal hoopis käibemaksu eelarvest tagasi saada.

Uue seaduse kohaselt saab maksuameti poolt omaalgatuslikult tagasiulatuvalt registreeritud maksukohustuslane käibemaksu maha arvata alates maksuameti otsuse tegemise kuust. Kui registreeritud maksukohustuslase puhul tuvastab maksuamet, et ta oleks pidanud hakkama registreeritud maksukohustuslase kohustusi täitma juba enne tegelikku registreerimist ja teeb seetõttu tema registreerimise kohta uue otsuse, millega viib sellise maksukohustuslase registreerimise kuupäeva varasemaks, siis ei teki sellel maksukohustuslasel samuti tagasiulatuvat käibemaksu mahaarvamise õigust.

Põhivara soetamisel makstud ja mahaarvatud käibemaksusummat korrigeeritakse uue seaduse kohaselt põhivara soetamise aastast alates viie kalendriaasta jooksul põhivara tegelikust maksustatava käibe teostamiseks kasutamise osatähtsusest lähtudes. Kehtiva seaduse kohaselt tehakse seda kolme kalendriaasta jooksul.

Enne uue seaduse jõustumist vähemalt kolme aasta jooksul ettevõtluses kasutatud põhivara puhul mahaarvatud käibemaksu korrigeerimist uue seaduse sätete alusel enam ei jätkata.

Lähtudes ELi maksudirektiivi põhimõtetest on uude käibemaksuseadusesse viidud kaks uut sätet, mida praegu kehtivas seaduses ei ole.

Registreeritud maksukohustuslase tegevuse lõpetamisel maksustatakse käibemaksuga tema likvideerimisjaotisena jagatav vara, mille soetamisel oli registreeritud maksukohustuslane käibemaksu maha arvanud, lugedes vara maksustatavaks väärtuseks selle turuhinna.

Maksukohustuslase registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille soetamisel ta oli käibemaksu maha arvanud. Ka nende kaupade maksustatavaks väärtuseks on turuhind.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing