Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa valitsus sai lõpuks Gazpromist jagu

Tõnis Arnover 06. juuli 2001, 00:00

Gazpromi kohta öeldakse Venemaal, et see on nagu riik riigis. Seetõttu on mõistetav, miks selle rikka kontserni vastu, mis annab 8% Venemaa sisemajanduse kogutoodangust ja neljandiku maksutuludest ning kus riigile kuulub 38,37% aktsiatest, on huvi tundnud eranditult kõik Venemaa valitsejad. Öeldakse, et võitluses osalevad kolm Venemaa põhijõudu: tipp-poliitikud, ärimehed ehk nn oligarhid ja kuritegelik maailm.

Gazpromi ajalugu on kirju ja põnev nagu Hollywoodi film. See loodi NSV Liidu lõpus 1989. aastal, kui tollane parteijuht Mihhail Gorbat?ov otsis palavikuliselt raha nõukogude majandussüsteemi päästmiseks. Gazpromi juht Viktor T?ernomõrdin ja tema asetäitja Rem Vjahhirev olid selleks ajaks gaasitööstuse süsteemis koos töötanud juba 30 aastat. Kui T?ernomõrdin siirdus 90. aastate algupoole Venemaa valitsuse etteotsa, võttis Vjahhirev üle Gazpromi juhtimise, mis tähendas ühtlasi selle tandemi koostöö edukat jätkumist.

Praeguseks on Gazprom maailma võimsaim energeetikakontsern, mille käes on peaaegu pool maailma gaasivarudest ja mis tarnib Euroopa Liidu riikidele 25,7% ning Ida-Euroopa ja SRÜ riikidele 70?100% vajaminevast gaasist.

Gazpromi aktsiatest 38,37% kuulub valitsusele, 5,5% Vene ja välismaa väikeinvestoritele ning ülejäänud suurtele erainvestoritele.

Umbes viis aastat tagasi üritas Gazpromi oma kontrollile allutada ja T?ernomõrdinit peaministri kohalt kangutada mõjuvõimas kolmik: julgeolekuülem Mihhail Barsukov, presidendi julgeolekutalituse ülem Aleksandr Kor?akov ja asepeaminister Oleg Soskovets, kellest ühtlasi loodeti teha peaminister. Kuid Anatoli T?ubais oskas nad üle mängida ja president Jeltsin saatis erru hoopis need mehed.

Siis tuli oligarh Boriss Berezovski katse, mis osaliselt õnnestus. 1997. a toimus peaminister T?ernomõrdini kabinetis nõupidamine, millest võtsid osa Anatoli T?ubais, Boriss Nemtsov ja Rem Vjahhirev, kelle salaprotokoll laiendas Gazpromi direktorite nõukogu koosseisu ja esitas Berezovski nõukogu esimeheks, mis hiljem kinnitati. Kui aga Berezovski hakkas oma inimestega võimu kindlustama ja kavandama T?ernomõrdinist presidendi tegemist, keerasid T?ubais ja Nemtsov talle ootamatult selja ja otsustasid T?ernomõrdini ohverdada.

Kui Sergei Kirijenkost sai peaminister, naasis T?ernomõrdin Gazpromi ja Berezovski sai sule sappa ning lisaks hakkas tema tegevuse vastu huvi tundma prokuratuur.

1998. aasta kriisi ajal üritas T?ernomõrdin veel kord võimule naasta, kuid see ebaõnnestus põhjusel, et Gazpromi juhtkond oli koos poliitilise eliidiga otsustanud toetada Jevgeni Primakovi kandidatuuri.

1996. aastal loodi USAs registreeritud Vene-Ameerika firma Itera, mis hakkas vahendama gaasi müüki välismaale ehk Gazpromi ja tema klientide suhteid. Mõne aastaga on firma teinud läbi hämmastava kasvu ning on tekkinud selged kahtlused, et Gazprom on osa oma varast Iterasse kantinud. Kuidas muidu oleksid Iterale kuulunud gaasivarud saanud 2000. aastal kasvada 1,20 triljoni kuupmeetrini ehk suuremaks kui Norra varud. Eelmisel aastal müüs Itera 18 mld kuupmeetrit gaasi ja tõusis Gazpromi järel Venemaa suuruselt teiseks gaasifirmaks.

Teine Gazpromi rüpes kiiresti rikastunud firma on Stroitransgaz, mis tegeleb gaasi- ja naftajuhtmete ehitamisega välismaal. Selle Gazpromiga 22,2 miljardi Eesti krooni väärtuses lepinguid sõlminud firma põhiaktsionäride hulka kuluvad T?ernomõrdini kaks poega, Rem Vjahhirevi tütar ning firma president Arngold Bekker ja tema kolm last. Muuseas, just sellel Arngold Bekkeril tuli äsja loovutada nõokogus koht valitsuse esindajale Aleksandra Levitskajale.

Kohe kui Vladimir Putinist sai Venemaa peaminister, asus ta Gazpromiga tegelema. Ta laskis teha seal pooleaastase auditi ja on asunud sammhaaval gaasikontserni allutama. Kõigepealt andis meediaminister Mihhail Lessin Gazpromile korralduse lahendada oma valdusfirma Gazprom-Media abil tülikad meediaküsimused, mille tagajärjel summutati mitme Kremlile vastukarva olnud Vladimir Gussinski meediaväljaande tegevus.

Siis jõudis kätte firma juhtkonna vahetamise kord. Gazpromi direktorite nõukogu esimehe kohal vahetas T?ernomõrdini välja Dmitri Medvedev presidendi administratsioonist ning tegevdirektoriks nimetati Rem Vjahhirevi asemele Putini mees Aleksei Miller.

Arvatakse, et seejuures avaldas Putinile survet ka Euroopa Liit, kellega Venemaa on loonud energeetika vallas strateegilise liidu. Selle raames kavandatakse Venemaa ja Euroopa vahele uusi gaasijuhtmeid ning Venemaa osakaal Euroopa gaasiga varustamisel tõuseb kümne aasta pärast üle 60%. ELi juhid olid Venemaale öelnud, et see koostöö saab teoks ainult juhul, kui valitsus kehtestab Gazpromi üle täieliku kontrolli. Seda projekti ei soovita mingil jätta T?ernomõrdini ja Vjahhirevi sugulaste meelevalda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing