Ametis püsitakse varasemast kauem

Igor Päss 09. juuli 2001, 00:00

Eesti tööjõuturul tundub tööpakkujaid olevat mõnevõrra vähemaks jäänud ning konkurents ühele töökohale on suurenenud. Ühest küljest tuleneb see tööandjate, keskmiste ja väikefirmade arvu mõningasest vähenemisest. Teiseks konkurentsi suurenemise põhjuseks on see, et töötajad on muutunud stabiilsemaks, st ei vaheta enam nii kiiresti töökohti kui mõned aastad tagasi. Seetõttu on tekkinud olukord, et kiirelt soovitud tööd leida on raskem kui kolm-neli aastat tagasi.

Töötajate roteerumise vähenemise põhjuseks on inimestel ilmselt n-ö oma ni?i leidmine. Firmad on samuti muutunud stabiilsemaks ? varem tekkis palju uusi firmasid, kes samas ka kiiresti tegevuse lõpetasid ning mille töötajad pidid jälle uut ametit otsima hakkama.

Kui 1990ndate aastate alguses vahetasid inimesed töökohta sagedasti aasta tagant või isegi tihemini, siis nüüd on tsükkel muutunud kaheks-kolmeks aastaks. Suure arvu CVde analüüsi põhjal võib öelda, et nende inimeste, kes 1990ndate alguses vahetasid päris tihti töökohta (neli-viis töökohta), keskmine püsimine ühes ametis on viimasel perioodil poole võrra pikenenud.

Praegu ei peaks kõrgkooli astujad ja esimeste kursuste tudengid elukutse valikul lähtuma hetketrendidest, vaid lükkama spetsialiseerumise viimastele kõrgkooliaastatele. Tuleb arvestada näiteks sellega, et üldmajandusoskustega inimeste osas on juba toimunud n-ö ületootmine, MBA oleks hea täiendhariduseks. Suur puudus on Eestis aga tehniliste erialade spetsialistidest. Kuna kaasaegne tootmine on mitmes valdkonnas arenenud, on tekkinud kõrgharidusega noorte põud, kes suudaksid moodsas tootmisettevõttes töötada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing