ELi kasu ilmneb hiljem

09. juuli 2001, 00:00

Riigikantselei Euroopa Liidu (EL) infosekretariaadi poolt korraldatud küsitluses Eesti majandustulevikust ELis või väljas olles osutusid minu prognoosid mitmes osas suhteliselt pessimistlikumateks enamuse omadest. Kuigi numbritest selgus justkui ei annaks ELiga liitumine minu arvates Eestile täiendavat majanduskasvu ning palgatõusu, ei ole see päris nii.

Eesti keskmises majanduskasvus (ja palgakasvus) sel kümnendil suuri erinevusi tulenevalt sellest, kas Eesti kuulub ELi või mitte, ei tule. On aga üpris kindel, et kümnendi lõpus ja järgneval kümnendil on ELi kuuluva Eesti majandus- ja palgakasv kiirem, tööpuuduse tase madalam, otseinvesteeringuid tuleb rohkem ja üldine elatustase on kõrgem. Lisaks on majandusarengud stabiilsemad ja tootlikkus kõrgem.

Analüütikute poolt prognoositud kasvunumbrite puhul on tegemist keskmistega, seega ei näita need perioodi sees toimuvaid võnkeid. Kui Eesti jääb EList välja, on siinsed majandusarengud heitlikumad kui liidus olles. Prognoosi pikaajalisuse tõttu polnud mõttekas minna hinnangute andmisel liialt täpseks. Kogu prognoosi loogika põhineb paaril olulisel eeldusel.

Euroliiduga liitumine suurendab investeeringute sissevoolu Eestisse, kuid kuna liitujaid on tõenäoliselt mitmeid, sealjuures suurinvestoritele ahvatlevamaid riike (Poola, Ungari, T?ehhi, Sloveenia), siis on liitumisest tulenev täiendav investeeringute kasv suhteliselt tagasihoidlik. Siit tuleneb ilmselt suurim erinevus minu ja teiste ekspertide prognoosidest, see aga mõjutab ka muid järeldusi.

Suure osa liikmeksoleku algaastate investeeringutes võivad moodustada EList tulevad vahendid ja nendega kaasnevad investeeringud. Märgatav osa lähima kümne aasta investeeringutest pole otseselt tootmislikud minnes keskkonda ja infrastruktuuri. Nende positiivne efekt majanduskasvule ilmneb aastate möödudes, tõenäoliselt kümnendi lõpus ja hiljemgi.

Keskkonnakaitseks ja infrastruktuuri arendamiseks tehtavad investeeringud on suuresti finantseeritavad avaliku sektori laenude ja välismaiste institutsioonide poolt, mis pole aga välismaised otseinvesteeringud. ELi normatiivide täitmise vajadusest tingitud investeeringud võivad seada ettevõtted mõneks ajaks keeruliste finantsvalikute ette, kuna lühiajaliselt on tegemist kuludega, mis ei anna otsest ja kohest tulu. See tähendab, et kulutusi tuleb kokku hoida muudes valdkondades, sh tööjõukuludes. Samas on nendest investeeringutest suur osa paratamatud, vastasel korral kannatavad hilisemad majandusarengud olenemata sellest, kas Eesti on ELi liige või mitte. Probleem taandub lihtsalt ?saba raiumise metoodikale?.

Tööhõive kasv ja tööpuuduse vähenemine lähimal 5-7 aastal on suhteliselt tagasihoidlik, kuid olukord peaks hakkama kiiremini paranema kümnendi lõpul. Põhjusi, miks töötus ei pruugi nii kiiresti alaneda kui paljud loodavad, on mitmeid. Kuna minu hinnangul on välismaiste otseinvesteeringute täiendav sissevool tagasihoidlikum teiste analüütikute prognoositust, siis on ka oodatav tööhõive kasv väiksem.

Tuleb arvestada, et praegu eksisteerivad käärid tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel leevenduvad minimaalselt 5-6 aastaga, eeldades sealjuures kiireid muutusi haridussüsteemis.

Ettevõtja lahendab vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappuse tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisega. Selleks on palju võimalusi, sest praegune tootlikkuse tase on Eestis ELi omast tagasihoidlikum. Lähiaastatel kasvavad ka töötaja palkamiskulud ettevõtjate jaoks kohustuslike kindlustusliikide kehtestamise tõttu.

Pilt hakkab muutuma kümnendi viimastel aastatel, mil hakkab märku andma rahvaarvu vähenemisest ja vananemisest tulenev tööjõu nappus. Siis hakkab tööpuudus kiiresti vähenema ja palgakasv kiireneb.

Ei tasu unustada, et Eesti palgad on juba praegu sisuliselt eurodes. See seab teatavad piirid nominaalpalga kasvule. Palkade reaalkasvu määrab aga suuresti inflatsioon. Liikmeksoleku algaastate suhteliselt kõrge hinnatõus kärbib palkade reaalkasvu väiksemaks. Hiljem on aga palgakasv kiirem kui liidust välja jäädes. Lohutuseks palgasaajatele võib aga öelda, et palku on Eesti oludes olnud senini kõige keerulisem prognoosida, kuna mitmed administratiivsed tegurid võivad neid kergesti muuta.

Inflatsioon peaks Eesti ELiga ühinemisel mõnevõrra kiirenema. Põhjuseks on ühise turu tekkimine, eelkõige maksudest ja muust regulatsioonist tulenev surve hindadele. ELiga ühinemisel oleks hinnatõus Eestis 2-3 aastat suhteliselt tugev, kuid peaks seejärel kiiresti tagasi tõmbuma jäädes kümnekonnaks aastaks kõrgemaks ELi keskmisest. Kui Eesti ei ühine ELiga, siis on aastate lõikes hinnatõus ühtlasem, kuid 10 aasta pärast on hinnatase ligikaudu sama, mis ELi liikmena.

Maris Lauri on Hansabank Marketsi analüütik. ELi mõju Eesti majandusele kommenteeris 6. aprilli Äripäevas ka Ühispanga analüütik Sven Kunsing.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing