Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad optimistlikud majanduskliima suhtes

Inge Rumessen 09. juuli 2001, 00:00

?Eesti ettevõtetel on läinud keskmiselt paremini, ilmselt maailmamajanduse olukord väiksemaid riike nii tugevasti ei puuduta,? ütles konjunktuuriinstituudi vanemteadur Leev Kuum.

?Juunis oli meie majandusolukord enam kui normaalne ning kõigi eelduste kohaselt jääb see ka püsima,? ütles ta.

Selveri keti juht Urmo Vallner märkis, et ei näitaks kaubandussektori osas üles nii suurt optimismi. ?Selle aasta esimese poole näitajad on meil küll väga head, aga seda põhiliselt turuosa kasvatamise tõttu,? ütles Vallner.

Konjunktuuriinstituudi II kvartali aruandes märgitakse, et järjest raskemaks läheb n-ö keldripoodidel, kust tarbijad lähevad üle säästumarketitesse.

?Käibe vähenedes on neil eriti raske pakkuda kiiresti riknevat toidukaupa,? nõustus Vallner väikekaupluste olukorra halvenemisega.

Välisinvesteeringute kliima jääb lähikuudel soodsaks, mis lubab eeldada, et välismaiste otseinvesteeringute maht ei jää eelmise aasta tasemest madalamaks. Ainuüksi selle aasta esimese kvartali jooksul on Eestisse tulnud välisinvesteeringuid 3 miljardi krooni eest. Möödunud aastal tuli kokku 6,6 miljardit investeeringuid.

Eksperthinnangute kohaselt annab teisel poolaastal inflatsiooniline surve mõnevõrra järele, intressid jätkavad langustrendi ning võimalik on ka aktsiahindade vähene tõus.

?Oleme veendunud, et järgmisel poolaastal on inflatsioon madalam, jäädes umbes 5 protsendi piirimaile,? sõnas Kuum.

Lähenemisel Euroopa Liidule domineerivad Eesti ettevõtjate seas Lääne-Euroopaga sarnased probleemid, nagu tööjõupuudus ning konkurentsivõime vähesus, märkis Kuum.

?Huvitav on see, et Eestile majandusraskusi põhjustavad probleemid kaugenevad Ida-Euroopa ja SRÜ probleemidest,? tõdes Kuum.

Eksperdid hindasid juunis endiselt Eesti kõige olulisemaks probleemiks tööturu tasakaalustamatust. Aktuaalsust pole minetanud ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mistõttu allhangete täitmine on endiselt iseloomulik paljudele välisturgudel tegutsevatele ettevõtetele.

Ida-Euroopa riikides oli majandusprobleemides teisel kohal näiteks eelarve defitsiit, mis Eestis oli üheksandal, Lääne-Euroopas aga hinnatud viiendale kohale.

Viimastel kuudel kasvas rohkem kui poolte ettevõtete toodangumaht, seda eriti ehituses, metalli- ja masinatööstuses.

Ettevõtete hinnangul püsib lähikuudel aktiivne nõudlus ning tootmise oodatavast kasvust teatas andis konjunktuuriinstituudile teada 46% ettevõtetest. Teistest rohkem suureneb tootmine ehitusmaterjalitööstuses. Vaatamata suurenevale nõudlusele lubas 83% ettevõtetest toodangu müügihindu teisel poolaastal mitte tõsta.

II kvartalis kasvas ehitustööde maht 70% firmades, suurenes tellimuste portfell ning lepingud kindlustasid töö pikemaks ajaks kui tavaliselt, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust.

Harju Ehituse direktori Aare Neudorfi hinnangul on see aasta tõepoolest olnud tihedam kui varem. ?Hinnavõitlus on vapper, eelmise suve konkurents oli palju lahjem,? ütles Neudorf.

Tarbijahinnaindeks (THI) tõusis juunis maiga võrreldes 0,2%. THId mõjutasid juunis toidu sesoonne hinnatõus ja mootorikütuse kallinemine ning sideteenuste hindade alanemine. 2001. aasta juunis võrreldes eelmise juuniga olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 6,9% kallimad. Sealhulgas muutusid kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad 6,7% ja mittereguleeritavad hinnad 7,0%.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing