Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

(IT-)spetsialistid müüki?!

09. juuli 2001, 00:00

Üks minister olevat just teinud ettepaneku, et välismaised kontsernid peaksid iga töölevõetud IT-eksperdi eest maksma 500 000kroonise lõivu Eesti koolisüsteemile ? sellist juttu rääkis Eesti Euroopa Liiduga läbirääkimisi pidava delegatsiooni juht Alar Streimann ?veitsi mainekale ajalehele Neue Zürcher Zeitung. Võiks arvata, et palavus on Eesti euroametnikule halvasti mõjunud, aga ei ? asja on Eestis tõsimeeli aasta või isegi paar arutatud, nagu kinnitas Eurointegratsioonibüroo koolitusjuht Keit Kasemets Äripäevale.

Äripäeva seisukohast on valuraha nõudmine Eestist lahkunud spetsialisti eest ebaeetiline ning ühe riigiametniku poolt sellise piirangu seadmise teema tõstatamine ajal, mil Eesti ise kurjustab ELiga selle liikmesmaade Saksamaa ja Austria soovi pärast piirata meie töötajate pääsu Euroopa tööturule, on põhimõttelage.

Eestil kui just liberaalsuse poolest tuntud riigil ? ja sedavõrd liberaalsel riigil, et lubab oma tippametnikele topeltkodakondsust, nt riigisekretär Aino Leppik von Wiren jt ? ei sobi kuidagi hakata piirama oma kodanike vaba liikumist.

Sellise idee elluviimine tähendaks riigi taandamist tavalise jalgpalliklubi tasemele ehk teisi sõnu FC Eesti Vabariigi sündi. Ainult et riik hindab oma klubiliikmeid väga odavalt ? Streimann räägib poolest miljonist IT-spetsialisti eest, FC Flora küsis aastaid tagasi Mart Poomi eest 11 miljonit ning viimati sada miljonit krooni.

Asi on naljast kaugel. Ajude äravool Eestist on tõsine probleem. Eestis on niigi vähe tööga hõivatuid ? veidi alla 1,4miljonilisest kogukonnast alla poolte, s.o 600 000. Nende õlul on suur koorem ? lapsed, vanurid, riigiaparaat, omavalitsused ja muidusööjad. Mida vähemaks jääb töötajaid, pealegi lahtise peaga ja kõrgemapalgalisi, seda raskemaks muutub siiajääjate koorem ja kesisemaks majanduskasv.

Teisalt tundub tõepoolest ebaõiglane, kui riik koolitab oma kulu ja kirjadega spetsialisti, see aga pühib pärast kooli lõpetamist Eestimaa tolmu sootuks jalgelt. Raha on kulutatud, aga kasu lõikab sellest hoopis näiteks Iirimaa.

Kui Streimann räägiks riigi poolt õppima suunatuist, võiks nende lahkumise puhul valuraha küsimist kuidagi mõista. ELiga läbirääkija mõtleb aga IT-eksperte, kellest paljud on iseõppijad ning suurem osa maksab tänapäeval oma koolituskulud ise.

Õigem on spetsialistilt endalt kooliraha ? kui see on tulnud riigilt ? kompenseerimist nõuda. Riigi poolt välisettevõtjale sellise kohustuse seadmine tähendaks ilmselt kriipsu tõmbamist Eesti (IT-)spetsialistide võimalustele mujal töökogemusi omandada ja ennast omal alal täiendada.

Näiteks miks peaks Saksamaa tööd pakkuma eestlastele, kui ümberkaudsetest riikidest arvutiasjatundjaid leiab? Sama hästi võiks Eesti nõuda oma eraettevõtjailt pearaha iga töölevõetud riigiametniku eest...

Riik ei raiskaks ilmaasjata raha, kui ameti omandamine/kõrgharidus oleks tasuline. Praeguse elatustaseme juures tuleks see kõne alla juhul, kui aastane õppelaen oleks vähemalt sama suur kui õppemaks. Nii see paraku pole. Ehk siit otsast peaks probleemipundart harutama hakkamagi. Eesti töötajate sunnismaiseks muutmine muudaks olukorra ainult halvemaks. Pigem tuleks mõelda, kuidas muuta Eesti tingimused selliseks, et välismaal töötavad eestlased koju naaseksid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing