Kesko investeerib EBRD abil 2 miljardit krooni

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) veebileheküljel asuva ülevaate kohaselt on Kesko Balticsi laienemisprojekti kogumaksumus 1,920 miljardit krooni, sellest umbes poole moodustavad EBRD laen ja investeeringud. Kesko taotles EBRD abi kinnisvara soetamiseks ja arendamiseks, et laiendada oma tegevust Eesti ja Läti jaekaubanduses.

EBRD direktorite nõukogu heakskiidetu saanud projekti kohaselt sisaldab tehing pikaajalist laenu ligi 790 miljoni kroonises mahus, investeeringuid Kesko kinnisvarafirmadesse Eestis ja Lätis, kus omandatakse 20 protsenti aktsiakapitalist, ning samuti 170 miljoni kroonises mahus käibekrediiti.

EBRD Balti piirkonna juht Urmas Paaveli sõnul ei saa ta projekti rohkem kommenteerida, kui seda on tehtud EBRD veebileheküljel. ?EBRD direktorite nõukogu on projekti heaks kiitnud, kuid lepinguid ei ole veel allkirjastatud,? lausus ta. ?Seega pole eriti sobilik, et finantseerija hakkaks kliendi asemel nende projekti kommenteerima.?

Kesko Eesti juhatuse esimees Timo Hämälä ei soovinud täpsustada tehingut ega seda, kui palju rahast Eestisse tuleb. ?Kuna lõplik leping on veel sõlmimata, siis on tänasel päeval sellest vara täpsemalt rääkida,? lausus ta.

Hämälä sõnul puudutab EBRD laen nii olemasolevate objektide ? näiteks Jüri logistikakeskus ? edasiarendamist kui ka uute rajamist, põhirõhk läheb SuperNetto keti edasisele väljaehitamisele. ?Eestisse tuleb juurde 3-4 SuperNettot, Lätis on ehitamisel viis SuperNettot,? märkis ta.

Keskol pole laenu abil plaanis ära osta ühtegi jaeketti Eestis, ütles Hämälä, viidates samuti sellele, et ka EBRD huvitub rohkem kinnisvaraarenduse toetamisest. Äripäeval ei õnnestunud kommentaari saada Kesko Balticsi presidendilt Timo Vallalt, sest ta viibis puhkusel.

Kesko poolt paari kuu eest ostetud Säästumarketi juhi Maldar Mäesalu sõnul ei rahasta kaupluseketi uus omanik EBRD-lt saadava laenuga Säästumarketite edasist laienemist. ?Tänase seisuga pole Kesko ja Säästumarket midagi konkreetset rääkinud ühiskrediteerimisest,? ütles ta. Mäesalu lisas samuti, et Säästumarketil on endal plaanikohaseks laienemiseks rahastamisvõimalused olemas ning täiendavaid vahendeid pole juurde vaja.

Mäesalu hinnangul on EBRD laen ilmselt seotud Kesko muu jaekaubandustegevusega Eestis ja Lätis, nagu näiteks SuperNetto arendamisega.

?Kaks miljardit on väga suur raha. Sellega saab turul palju kokku osta ja ehitada,? ütles ASi A-Selver juhatuse esimees Urmo Vallner konkureeriva kaubanduskontserni tegevust kommenteerides. Tema sõnul saaks näiteks selle raha eest rajada umbes 35 SuperNettot, kui arvestada ühe kaupluse ehitusmaksumuseks 35 miljonit krooni, millele lisandub veel 20 miljonit krooni sisustuse ja kaubavaru eest. Sarnases ligi 50 miljoni kroonises suurusjärgus oli näiteks ka Järve Selveri maksumus.

Vallner ei välistanud võimalust, et Kesko võib EBRD laenu abil refinantseerida Säästumarketi ostmist. Säästumarketi keti keskmiseks ostuhinnaks on kaubandusringkonnad pakkunud 250 miljonit krooni.

Kesko strateegiliseks eesmärgiks on hõivata 25 protsenti Balti jaekaubanduse turust. Pärast Säästumarketi ostu lubas Kesko Balticsi president Timo Valla discounter?i-keti edasist agressiivset laiendamist Eestis ning selle hästitöötava kontseptsiooni võimalikku viimist Lätisse ja Leetu. Samuti nimetas Valla toona Kesko üheks prioriteediks SuperNetto kaupluste edasist arendamist.

Keskol on praegu Eestis kolm väikehulgilao-tüüpi SuperNetto kauplust ? kaks Tallinnas ja üks Tartus. Selle aasta lõpus lisandub üks SuperNetto Pärnusse. Tänavu veebruaris avas Kesko Jüris Baltimaade suurima logistikakeskuse.

Kesko omanduses on ka Eesti suurim ehitusmaterjalide müügikett Ehitusmaailm, millel on viis kauplust Eestis ja üks Lätis. Keskol on Baltimaades kokku praegu üle 1000 töötaja. Kesko Eesti mullune käive oli 400 miljonit krooni, mida tänavu kavatsetakse kahekordistada.

EBRD viimane Eestiga seotud projekt on Eesti Raudtee erastajale BRSile 1,33 mld kroonise sündikaatlaenu tagamine koos rahvusvaheliste kommertspankadega.