Õllesummer teenis 2?3 mln kasumit

Õllesummeri idee autor Riho Rõõmus ütleb, et on nüüd rohkem aukorraldaja rollis ja on ekslik arvata, et tema isiklikult selle üritusega palju raha tasku ajab.

Korraldajaks on AS Meediaekspress, millele kuulub ka Õllesummeri kaubamärk ja kus on selleks otstarbeks kümme inimest aastaringselt tööl. Rõõmus rendib neile üksnes lauluväljakut ja saab selle eest pool miljonit krooni ette kätte. Mingit protsenti käibelt või muud tasu ürituse õnnestumise pealt ta enda sõnul ei saa. Kui summerdajad rikuvad muru või laululava, maksab Meediaekspress hiljem kahju kinni.

Rõõmuse sõnul on Õllesummer lauluväljaku jaoks suur ja kindel klient, kelle käest saadav tulu on võrreldav Tina Turneri või Elton Johni kontserdi omaga.

95 protsenti lauluväljakul toimuvatest üritustest korraldab keegi teine. ?Lauluväljak viljeleb riskivaba majandust,? ütleb ta. Sest lauluväljak saab oma raha renditasuna igal juhul kätte, risk ettevõtmise võimaliku ebaõnnestumise eest jääb korraldajate kanda.

Viimasel kolmel aastal on Meediaekspress maksnud lauluväljakule ühtmoodi pool miljonit krooni. Samas tunnistab Rõõmus, et väga pikalt ei saa nii jõhkralt majandada, sest kliendid võivad mujale minna. Teenitud raha eest peab lauluväljak ennast ise ära majandama, sest riigilt pole viimased kümme aastat sentigi saadud, kurdab Rõõmus ja näitab tuleohutusnõuetele ammugi enam mittevastavaid juhtmeid laululava sisemuses.

Rõõmus ise Õllesummerilt raha ei saa, vaid peab leppima Lauluväljaku tegevjuhi 15 000 krooni suuruse kuupalgaga. Seal kohal oldud nädal ei käi isegi mitte tema tööaja sisse, vaid see on osa korralisest puhkusest. Oma jõukuse aluseks peab öösimmanite korraldamisega alustanud Rõõmus hoopis kunagisi kinnisvaraprojekte lahkunud vene sõjaväelaste korteritega, perekonnale tagastatud maid ja ristiisa pärandust.

Meediaekspressi juht Marje Hansar on Riho Rõõmuse elukaaslane. Ta ei avalikusta Õllesummeri täpset kasuminumbrit, kuid ütleb, et ajakirjaniku poolt konkurentide abiga välja pakutud 2?3 miljonit krooni on tõelähedane. ?Sellega peame aga elama aasta aega kuni järgmise summerini ja ka firmat edasi arendama,? tõdeb ta.

Õllesummeri populaarsuse taga on konkurentide hinnangul just selle hea asukoht. Tänavu Haapsalus Firenighti korraldav Lauri Laubre leiab, et lauluväljak on oluline osa kogu Õllesummerist ja mujale viies kaotaks üritus mõtte. ?Meri ja laulukaar annavad asjale palju juurde, pealegi on kõik kompaktselt kindlalt piiritletud territooriumil koos,? selgitab ta.

Laubre peab õnnestunuks ka Õllesummeri äriideed. ?Raha tuleb topelt, sest maksavad nii telgikoha rentijad kui ka pileti ostjad, sageli tasuvad telgi omanikud veel ka selles esinejaile, samas on korralduskulud suhteliselt väikesed,? kiidab ta konkurentide majandussoont.

Laubre sõnul on Firenighti eelarve umbes samas suurusjärgus nagu Õllesummeri kümme miljonit krooni, ainult et tema peab selle eest kinni maksma ka kallid välisesinejad, mida summeril ei ole.

Hansar toob võrdluse ajalehega, mis ju ka müüb ühelt poolt reklaampinda ja teisalt ajalehte ennast. Käibe pealt ei teeni õllefestival midagi. Veelgi enam, korraldaja isegi ei tea, kui suur on ühe või teise rentniku läbimüük. Ta vaidleb vastu ka korralduskulude koha pealt, öeldes, et need ei ole Õllesummeril kindlasti mitte väiksemad kui teistel meelelahutusürituste korraldajail. Näiteks ei kuluta teised tema sõnul nii palju kujundusele kui Õllesummer ja ka tehnilise külje eest hoolitsevad välisesinejad ise.

Õllefestivali teenindajad saavad nädalase pingelise töö eest Eesti keskmise palga ehk umbes 5000 krooni. Esinejad korrutavad oma tavalise tasu Õllesummeri koefitsiendiga, mis on 1,5 kuni 1,8 ehk teisiti öeldes küsivad õhtu pealt tavalise nelja või viie tuhande krooni asemel kaheksa kuni üheksa tuhat krooni, räägib Hansar. Suurim tasu, mis tänavu ühele ansamblile maksti, oli 32 000 krooni poolteise tunni pikkuse kontserdi eest. Korraldaja pidi sellele lisaks tasuma ka käibemaksu. Suurejooneline RUJA-leidja projekt läks koos sellele kulutatud reklaamiga maksma 800 000 krooni. Et see ennast piletimüügi näol ära tasuks, pidanuks kontserti vaatama tulema tavakülastajaile lisaks 8000 inimest, mida aga korraldajad ei julgenud pühapäeva lõuna ajal loota. Seega on üsna tõenäone, et uudne projekt kahjumisse jääb. Hansar tõdeb, et sümfoonilise rock-kontserdi kasu on pigem imagoloogiline.

Piletimüügist laekuvat tulu ei osanud Hansar enne tulemuste kokkuvõtmist ennustada. Mingil määral võis see tänavu müüki paisatud 150krooniste viiepäevapiletite tõttu kahaneda. Vastupidiselt oodatule vähendas kuum ilm nii külastajate hulka kui ka õlle läbimüüki, sest paljud sõitsid ära maale ja kes kohale tulid, olid niigi päikesest uimased, selgitab Hansar. Esimese nelja päeva kokkuvõttes müüdi väravas pileteid umbes kümne tuhande võrra vähem kui eelmisel aastal. Korraldajate sooviks oli kokku saada tuhat külastust, kusjuures viiepäevapilet läheb kirja viie külastusena.

Vaid Õllesummeri korraldamisega tegeleva ASi Meediaekspress eelmise aasta netokäive oli 9 miljonit krooni ja puhaskasum 937 000 krooni.