Tallinna parkimismajad pooltühjad

?Linnal peaks olema eesmärk, et tänavad oleksid liikluse tarbeks, aga mitte parkimiseks,? ütleb Rävala Parkla ASi nõukogu esimees Indrek Toome, kellele tekkinud olukord mõistagi meeltmööda ei ole. Ta toob näiteks Lauteri tänava, kus isegi tipptunnil on parkimine lubatud kahel äärmisel sõidureal. ?Seetõttu peavad bussid ja teised liiklejad ukerdama ühes sõidureas, kuigi parkimismaja jääb saja meetri kaugusele,? selgitab Toome.

Sama olukord valitseb ka Maakri tänaval, kus tänavanurgad ja kitsad tänavad on parkivaid autosid tihedalt täis, kuigi parkimismajad on sealsamas.

Parkimismaja ASi tegevdirektori Mart Sillaku sõnul on nende 200kohalises Ahtri tänava parkimismajas pidevalt täidetud 120?130 kohta. Öösel kasutab nende teenuseid 30?50 autoomanikku. Ka Rävala puiestee parklas pole öine autohoidmine veel kuigi populaarseks saanud.

?Inimesed jätavad enda auto pimedasse hoovi või nurga taha, kus on igal juhul võimalik autot kahjustada,? selgitab Toome, miks on kasulik oma auto viia 32 turvakaameraga valvatavasse parklasse.

Peamiselt sunnib inimesi tänaval parkima mugavus, harjumus või siis lootus kokku hoida. Mõeldakse ? ei maksa, kes see ikka kontrollida jõuab. Sest hinnavahet parkimismajade ja tänavate vahel peaaegu ei ole. Päevasel ajal maksab parkimine kesklinnas 12 krooni tund, vaid Rävala parklas on 15 krooni, teistes 12 või veelgi vähem. Kuukaart tänaval parkimiseks maksab aga 1500 krooni, kõige kallim parkimismaja kuukaart on 1290 krooni. Vanalinna 48kroonisest tunnihinnast ei ole siinkohal üldse mõtet rääkida.

Lisaks on parkimismajad ka suurematel kaubanduskeskustel, nagu Stockmann ja Sikupilli, mis on mõeldud põhiliselt kaubanduskeskuse klientidele. Sinna pole võimalik oma autot ööseks jätta, küll aga saavad seda kasutada päevasel ajal läheduses töötavad inimesed. Sikupillis ei nõuta parkimise eest ka mingit tasu.

Kristiine kaubanduskeskuse parkimismaja ööseks ei suleta ning kaubanduskeskuse direktor Allan Remmelkoor kutsub ümberkaudseid lahkelt sinna ööseks oma autot jätma. Sõidukite turvalisust jälgivad öösel turvakaamerad sisse- ja väljapääsu juures. Sügisel avab Kristiine kaubanduskeskus ka uue parkimismaja keskuse taga, milles on koguni 700 kohta rohkem kui vanas parklas.

Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti juhtivspetsialisti Aadu Kuuse sõnul on linn planeerinud kümmekond uut parkimismaja, aga pole investeerijaid, kes plaanid teoks teeks.

?Loomulikult ei ole praeguseks kerkinud loodetud hulgal parkimismaju, sest investeerijad peaksid olema filantroobid, aga nad ei ole,? ütleb selle peale Indrek Toome. ?Äri on äri ja see peab olema kasumlik.?

Mart Sillak toob Eestile eeskujuks Torontot, kus esialgu ehitati parkimismajad maksumaksja raha eest. Kui parkimismajade rajamine erakapitali ei huvita, siis peaks see huvitama linna, ütleb Sillak, kelle sõnul on parkimismajade tasuvusaeg 20 aastat.

Kuuse toob välja kolm parkimismaja, mida linn tõsisemalt planeerinud on. Juba järgmisel aastal peaks valmima parkimismaja Rävala puiestee ja Tartu maantee läbimurde juurde Seegi kiriku taha.

Teine parkimismaja on kavandatud Viru väljakule Laikmaa tänavale.

Paarisaja kohaga parkimismaja on planeeritud ka Kaarli puiestee tenniseväljakute alla, kuid selle ehitamisega on Kuuse sõnul mitmeid probleeme. Sealne pinnas ei kannata kahekordset ehitist välja ning linnamüür võib hakata vajuma.

Vt. ka tabelit: Tallinna parkimismajad ja nende hinnakiri

Autor: Liina Vahemets