Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elcoteq Eesti statistikal jalus

Inno Tähismaa 11. juuli 2001, 00:00

ASi Elcoteq Tallinn käibe mõju on muutmas analüütikute ennustusi Eesti majanduse väljavaadete kohta. Nii näiteks kirjutab investeerimispanga Suprema analüütik Veiko Maripuu Äripäevas, et tänavu esimeses kvartalis andis majanduskasvust 6,8% ettevõtete varude kasv, mis tähendab, et varusid arvestamata esimeses kvartalis majandus mitte ei kasvanud 5,8%, vaid hoopis kahanes 1% võrra. Hoopis teine pilt avaneb siis, kui arvestada, et olulise osa mahamüümata varudest moodustab Elcoteqi toodang.

Kui arvestada, et Motorola, Nokia ja Philipsi mobiiltelefone ja muud mobiilsideatribuutikat tootva Elcoteq Tallinna toodang moodustab kogu ettevõtte käibest ligi 20%, ulatub see kvartalis 1,5 miljardi kroonini, mis moodustab kümnendiku Eesti ekspordi kolme kuu käibest.

Elcoteqi tootmismahtude suurenemine on olnud viimase aasta jooksul põhjuseks, miks Eesti ekspordi maht kasvab kuni 40%. Samapalju on kasvanud ka impordi maht. Elcoteqi tootmismahu vähenedes kukub paralleelselt kivina ka Eesti eksport.

Niisamuti olid hädas Eesti Panga majanduse väljavaadete tutvustamisel keskpanga töötajad Andres Saarniit ja Märten Ross, kui tuli põhjendada, miks ei muutu Eesti majanduskasv sellest, kui ekspordi käive kukub ligi neli korda. ?Ekspordi kahanemine on seotud Elcoteqiga, mille tegevus moodustab samas tühise osa sisemajanduse kogutoodangust,? kommenteeris tekkinud olukorda Eesti Panga juhatuse liige Märten Ross.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit, kes analüüsib igapäevaselt Eesti majanduse väljavaateid, näeb Elcoteqi käivet kui olulist statistika mõjutajat. Tema sõnul põrkub ta tihti probleemiga, kus ?tänu? Elcoteqile Eesti kaubanduspuudujääk ühes kvartalis kasvab poole võrra ja järgnevas kvartalis kahaneb samavõrra. Saarniidu väitel oleks loomulik, kui statistikaamet arvutab kokku nii väliskaubanduse kui selle kasvu numbreid koos Elcoteqiga ja ilma.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika sektori juhataja Merle Saaliste ütles, et koos ja ilma Elcoteqita numbreid avaldada ei saa, kuna siis oleks võimalik välja arvutada Elcoteqi tulemus ja see oleks konfidentsiaalse info väljastamine, mida amet teha ei tohi.

Samas on statistikaamet hakanud arvutama välismajanduse käivet nn normaal-kategoorias, kust on välja jäetud töötlemiseks sisse ja välja läinud toodang. Selle süsteemi järgi moodustab allhange Eesti ligi 50 miljardi kroonisest aastaekspordist 20 miljardit krooni ehk 40%. Samas moodustab allhange vähem kui 1% Eesti SKTst.

Umbes samasugune on olukord ka Soomes, kus Nokia toodang moodustab ekspordist 25?30%, kusjuures osa SKTst piirdub koos kõige Nokia juurde kuuluva lisaväärtusega 5?6%ga.

Erinevalt Veiko Maripuust ei tähtsusta Andres Saarniit varude osa statistikas. Ja seda mitte üksnes võimaliku ?Elcoteqi vea? pärast. Nimelt on Eestis haaratud varude hulka ka lõpetamata hoonete ehitused ja ostetud seadmed, mis hakkavad tulevikus raha teenima. USAs kui küpses majanduses näitab varude suurenemine ohtu majanduse väljavaadetele, Eestis aga võib see tähendada, vastupidi, suurenevat potentsiaali.

Trigon Capitali analüütik Toomas Reisenbuk on samuti seda meelt, et Eesti majanduse väljavaateid ei saa Elcoteqi tegevuse tõttu hinnata puhtalt ekspordi ja impordi tulemuste põhjal. Samas ennustas ta, et tänavu teises kvartalis varud vähenevad ja kokkuvõttes mõjub see negatiivselt Eesti majanduskasvule.

Reisenbuki sõnul polnud varude kasv ehk lattu tootmine suur mitte ainult elektroonikatööstuses, vaid kõigis harudes. Tõsi, statistikaameti andmetel moodustab ligi poole varudest materjalivaru, kus suure osa moodustab puidutööstuse lõpetamata toodang. Teise poole varudest hõlmab hulgi- ja jaepoodides ning ladudes seisev müümata kaup. Reisenbuk tunnistas, et Eesti kui väikse majanduse puhul on juhuslikkuse mõju suur. Ta tõi näite, kuidas Eesti eksport suureneks kordades, kui siin hakatakse värvima tuumareaktoreid. Samas ei maksa värv ja värvimine suurt midagi, nii et lisaväärtus majandusele on suhteliselt väike.

Reisenbuki sõnul on Eestis ekspordi ja impordi väärtuse vahe 5%. Elcoteqi 1,5 miljardi kroonise kvartalikäibe puhul tähendab see 75 miljonit krooni kvartalis ja 300 miljonit krooni Eestisse jäävat raha aastas. Majandusanalüütikud nii Eestis kui välismaal on Reisenbuki sõnul sellistest võimalustest üldjuhul teadlikud, nii et neile, kes protsesse jälgivad, on asi selge.

___________________________________________

Tänavu teises kvartalis jääb Elcoteqi käive ajaloos esimest korda alla ettevõtte eelmise aasta tulemustele, väidab asjaga kursis olev analüütik.

Kui möödunud aasta teises kvartalis oli ettevõtte käive 7,7 miljardit krooni, siis tänavu on see ligi 8% väiksem ehk 7,1?7,3 miljardit krooni.

Negatiivset kasvu ennustatakse Elcoteqile ka järgnevaks kaheks kvartaliks kuni aasta lõpuni. Müüki mõjutab ühe juhtiva Skandinaavia kommertspanga analüütiku sõnul peamiselt Ericssoni mobiiltelefonide tootmise ärakukkumine. Sellest tulenevalt peab ettevõte oluliselt kärpima kulusid, mida ei saa aga teha lühikese aja jooksul. Seoses käibe vähenemisega väheneb oluliselt ka ettevõtte kasum.

Elcoteqi avalike suhete juht Hanna Kiiskinen ütles, et ettevõte avaldab teise kvartali tulemused börsile 3. augustil ja enne seda midagi kommenteerida ei saa. Küll tunnistas ta, et ettevõte on kasumihoiatuse andnud.

Kiiskineni sõnul on vaatamata Ericssoni telefonide tootmise äralangemisele käivitunud teine tehas Tallinnas. Tootmisemahtude langusele vaatamata ei rendi Elcoteq Tallinnas vabu pindu välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing