Kapital on Eestis hästi kasvama läinud

Artikkel

- Uudised
- 10. juuli 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kapital on Eestis hästi kasvama läinud
Kaubandus-Tööstuskoja uuringu järgi suurenesid 2000. aastal investeeringud põhivarasse üle kolme korra. Neist investeeringuist 82% tehti ettevõtte omavahendite arvel, mistõttu laenu oli tarvis tunduvalt vähem võtta.
Äripäev leiab, et investeeringute tulumaksust vabastamise tulemusel sõltuvad ettevõtted nüüd pankadest vähem, ühtlasi on ettevõtluskeskkond tervikuna stabiilsemaks muutunud. Kiire positiivne mõju ilmnes juba esimesel aastal pärast tulumaksureformi.
Ettevõtluse arendamiseks vajaminevate omavahendite ja laenude suhe positsioneerib omaniku kasumi-riski teljel. Pangast laenu võtmine võimaldab ettevõtte käivitada ka oma raha alla panemata. Ja kõik, mis pärast laenu tagasimaksmist üle jääb, on puhas teenistus.
Omakapitali tootlus ehk ROE on niisugusel juhul kõrge. Muidugi säilib võimalus pankrotti minna ja pank realiseerib tagatiseks pandud omaniku vara.
Midagi pole teha ? suur võõrvahendite osakaal tähendab ka riskeerimist.
Alternatiiv on alustada 100% oma rahaga, pankadest mitte sõltuda. See on teenimise seisukohalt suhteliselt aeglasem tee, sest omakapitali tootlus on madal ? kõik on enda allapandud raha. Samas on pankrotioht minimaalne, kuna kohustused puuduvad.
See tee sobib näiteks mõnele rikkale vanahärrale, kes ei aja taga kiirust, vaid hindab enda sõltumatust.
Investeeringute tulumaksu kaotamine jättis 2000. aastal 1,7 miljardit krooni rohkem raha Eesti ettevõtetesse. Seda raha sai kasutada muu hulgas investeerimisel põhivarasse.
Ses mõttes on Eesti ettevõtlus lähenenud veidi rikka vanahärra tüübile, mis ei pruugi pankadele meeldida, kuna nende kasum tuleb peamiselt intressidest.
Hansapanga juht Indrek Neivelt ei toetanud omal ajal ettevõtete tulumaksureformi, nähes õigesti ette pankade osatähtsuse vähenemist ettevõtete rahanduses. Äriühingutele antud laenude portfell suurenes aastaga vaid 8,4% (mai), mis on tunduvalt väiksem kui majanduskasv pluss inflatsioon kokku. Ettevõtetel tekkis juurde vaba raha, omakapital suurenes.
Alusetu on kartus, et majandus kuumeneb üle. On ju üldjuhul omavahenditest investeerimine odavam kui laenamine (kui ikka on, millest investeerida). Kui pole laenu peal, ei tule ka pangale intresse tasuda. Samas tuleb uue ettevõttega tühjalt kohalt alustades ikka laenu võtta, teist teed ei ole.
Omapärane seis tekib, kui omanikud nõuavad konkreetset omakapitali tootlust, nagu see on Hansapangalgi 30% ringis. Kui nõutav ROE on kõrgem kui laenuintress, tuleks hoopis omakapitali vähendada ja võtta selle asemel laenu. Nii oli see Norma puhul, kes maksis hiiglaslikke dividende.
Tundub siiski, et väga tüüpiline niisugune teguviis ei ole ? kui, siis suurte välisomanikega firmade puhul. On heameel, et kapital suudab Eestis juba iseseisvalt kasvada.
Hetkel kuum