Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Numbrid räägivad üksteisele vastu
Viimase kuu jooksul rahvale teatavaks tehtud signaalid Eesti majanduse käekäigu kohta on olnud mõnevõrra vastukäivad.
Eesti I kvartali korrigeeritud 5,8% majanduskasv oli ühelt poolt nii kõrge palju poleemikat tekitanud ettevõtete varude suurenemise tõttu. Seda tegurit elimineerides oleks majanduskasv I kvartalis jäänud nulli lähedale. Teisalt on raske öelda, kas varude mahu kiire suurenemine on sarnane kui 1997. aastal, mil varud viimati hüppeliselt kasvasid. Siis olid Eesti ettevõtted suunatud riskantsemale ida turule ning vähem Euroopa turgudele.
Kuid möödunud kuul oli ka rõõmustavat. Tööstustoodangu müügiindeks kerkis mais 6,9 protsendini. Seda tugevalt baasilt, kuna möödunud aasta mais kerkis tööstustoodangu müügiindeks 20%.
Veidi tekitas turul pessimismi maikuu 1,7protsendine impordimahu suurenemine. Kuna Eestis on alltöövõtt küllalt suur, annab see alust oletada, et järgnevatel kuudel võivad ka ekspordimahud näidata taandarengut. Õnneks pole aga selleski punktis olukord kuigi kriitiline, sest suur osa impordimahu kahanemisest on tingitud masinate ja seadmete osa vähenemisest impordis. Antud tööstusharu on aga rohkem töömahukam kui lisandväärtust pakkuv.
Head võis välja lugeda Eesti Konjunktuuriinstituudi juunikuu küsitlusest, mille alusel püsib ettevõtjate hinnangul Eestis soodne majandusolukord ja elanike hulgas optimism. Kokkuvõttes võib tõdeda, et vaatamata vasturääkivatele majandusnäitajatele on Eesti majanduskeskkond suures osas siiski heal järjel.