Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Presidenditool läheb maksma 300 000 krooni

Tänavu 8. oktoobril peab ametisse astuma Eesti uus president. Kõige paremad võimalused sellele kohale saamiseks paistavad praegu olevat kahel mehel ? Reformierakonna kandidaadil Toomas Savil ja Isamaaliidu kandidaadil Peeter Tulvistel. Nii Tulviste kui ka Savi väidavad oma presidendikampaania suuruseks 300 000 krooni.

Tulviste valimismeeskonna juhi Tõnis Arro kinnitusel katab kõik kulud Isamaaliit oma rahaga, riigieelarvest tulevat raha Tulviste oma kampaanias ei kasutagi. Samuti pole planeeritud sponsorite kasutamist, nagu ka Savi kampaanias.

Arro lisas, et seni pole peaaegu kasutatud ka reklaamibüroo teenuseid. ?Tänaseni pole olnud põhjust oma partner-reklaamiagentuurilt Zavod tellida enamat Peeter Tulviste nimekaartidest,? märkis Arro.

Savi kasutab enda sõnul reklaamibüroo Kontuur Leo Burnett teenuseid, kelle põhiliseks ülesandeks on kampaania üldine stiililine kujundamine. Selle sisse kuulub valimiskampaania materjalide kujundamine ja tootmine.

Kontuur Leo Burnett projektijuhi Helen Noormetsa hinnangul tähendab presidendikampaania korraldamine kindlasti tavalisest suuremat tähelepanu, kuid vaevalt et see omab suuremad kaalu kui teised hästi õnnestunud kampaaniad.

Arro sõnul ei vaja Tulviste ka mainekujundaja abi, kuna tema maine on juba niigi hea.

?Ta tegeleb ise selle hoidmisega päevast päeva,? kinnitas Arro. Küll on moekunstnikud Marju Tammik ja Jaanus Vahtra kujundanud Tulvistele mõned ülikonnad.

?Minu sellealaseks nõuandjaks on abikaasa Kirsti,? märkis Savi.

Suurejoonelisi rahvapidusid pole presidendikandidaatidel plaanis.

Arro hinnangul kujunevad suurima auditooriumiga üritusteks tõenäoliselt debatid telekanalites.

Selle nädala alguses tutvustas Tulviste Tallinnas oma isikuraamatut ?Vademecum?. Tutvustused jätkuvad maakondades ja see on tõenäoliselt üks Tulviste presidendikampaania ulatuslikumaid üritusi.

?Vademecumi? andis tasuta välja kirjastus Ilmamaa, mille ridadesse Tulviste kuulub. Ilmamaa direktori Mart Jagomägi sõnul pole tema jaoks sellist küsimust, miks just nemad selle raamatu välja andsid, üldse tõstatunud. ?Küsimus oleks minu jaoks hoopis see, kui keegi teine oleks selle välja andnud,? nentis Jagomägi raamatu esitlusel.

Tulvistest ja Savist väiksemate võimalustega presidendikandidaatidel võiks olla ka väiksem eelarve. Ent Keskerakonna kandidaadi Peeter Kreitzbergi sõnul on ka tema kampaania eelarve 300 000 krooni.

Kreitzbergi sõnul tema sisuliselt ühegi reklaamibüroo teeneid ei kasuta. Kampaania alguses küll aitas Keskerakonna põline partner Idea pildistamisi korraldada ja rääkis veidi ka riietumisest, kuid nüüd saadakse juba oma erakonna jõududega läbi.

?Vaat Tulvistel peaks suured kulutused olema,? väitis Kreitzberg.

___________________________________________

Presidendi kantselei kodulehekülje looja nimetab Toomas Savi ja Peeter Tulviste kodulehekülgi infotihedateks, kuid külastajat vähemõjutavateks.

Erinevalt eelmistest presidendivalimistest viis aastat tagasi on üheks kampaania tegemise viisiks saanud internet. Presidendikandidaatidel Toomas Savil ja Peeter Tulvistel on mõlemal oma kodulehekülg.

Savil valmis see koostöös reklaamibüroo Kontuur Leo Burnettiga, Tulvistele tegi lehekülje Tartu internetifirma Webmedia.

Presidendi kantseleile kodulehekülje loonud All Web Industry omanik Mihkel Vabrit märkis kahe rivaali netikülgi hinnates, et esmamulje oli üsnagi ootamatu, kuna ta ootas pigem kampaania või inimese lehte, vastu vaatas aga suhteliselt tagasihoidlik portaalilaadne nägu.

?Teine asi, mis silma hakkas ja aina häirivamaks muutus, oli lehekülgede suur sarnasus ? peaaegu kogu sisu ja ülesehitus oli sama,? nentis Vabrit. ?Jäi vägisi mulje, et kusagilt on maha vehitud, ainult ma ei tea, kust.?

Vabriti sõnul jäi ta sihtgruppide peale mõeldes nõutuks. Eeldades, et need leheküljed on siiski loodud eesmärgiga toetada valimiskampaaniat, on tulemus üsna tagasihoidlik ja puudub selge kontseptsioon. ?Tegijad-tellijad oleksid olnud nagu kahevahel, suutmata otsustada, kas lugejatele peaks tegema ajuloputust või piirduma siiski nõndanimetatud eraisiku leheküljega,? märkis Vabrit.

Tema hinnangul on üks tugevaid pooli lehekülgede puhul info andmine, sellest piisab täiesti. ?Kahjuks on aga jäänud kasutamata muud võimalused, mida veebileht võimaldab,? lausus Vabrit. ?Veebileht on võimas PR-vahend, ent kui jätta välja Savi väljasõidutoimikud, siis nagu polekski üritatud külastajat mõjutada.?

Vabrit nimetas huvitavaks ka toetajate väljatoomist, kuigi nentis, et see toimib nende hulgas, kes usinasti Seltskonda ja Kroonikat loevad.