USA majanduslangus kahandaks Eesti majanduskasvu 2%

?Ühendriikide majanduse nn järsu maandumise põhjustatud majanduskasvu aeglustumine Eesti põhilistel eksporditurgudel vähendaks riigi majanduskasvu märkimisväärselt,? seisab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esmaspäeval avaldatud raportis.

Veelgi enam, riigi eelarvedefitsiit suureneks ning jooksevkonto defitsiit (kaupade ja teenuste sisse- ja väljaveo vahe ? toim.) kasvaks oluliselt.

Normaalarengu tingimustes, mil säiliks soodne väliskeskkond, euro tugevneks mõõdukalt ning Eesti ekspordist enam kui 75 protsendi hõlmava europiirkonna majanduskasv oleks 2,5%, kasvaks Eesti majandus IMFi nägemusel jätkuvate investeeringute sissevoolu mõjul tänavu 5 protsendi ringis ning 5,5 protsenti järgmisel aastal. Kodumaised säästud kasvaksid põhiliselt pensionireformi arvel järgmisel aastal ligi viiendiku.

Ühendriikide majanduse võimalik järsk maandumine tooks valuutafondi hinnangul kaasa euro kursi tõusu, aktsiahindade jätkuva languse ning maailmamajanduse olukorra halvenemise.

MULTIMODi simulatsioon näitab, et üheprotsendiline tagasiminek USA majanduses toob kaasa 0,7protsendilise languse Euroopas. Sellistel tingimustel tähendaks see Eestile ekspordi kasvu vähenemist ning majanduse reaalkasv kujuneks umbes 2% väiksemaks kui rahuliku arengu korral, märgib IMF. Nominaalne kasv kujuneks aga veelgi väiksemaks, sest euro tugevnemine vähendaks inflatsiooni.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Maria Hindrikus lausus, et maailmamajanduse järsk jahenemine on Eestile riskina üleval väliskaubanduses. Allhangete osas ei pruugi see majanduskasvu nii palju mõjutada, küll aga mõjutab tööturgu.

Hinrikus märkis, et jooksevkonto defitsiit on meie arengustaadiumis loomulik, sest ettevõtted vajavad investeeringuid, suuremad investeeringud tähendavad ka impordi suurenemist.

Hinrikus möönis, et pikaajaline jooksevkonto defitsiit võib endas ohte kätkeda ning see on ka põhjuseks, miks IMF sellele järjekindlalt raportites tähelepanu juhib. Samas on Eesti majanduspoliitika kooskõlas IMFi nägemusega ning ega riik saagi jooksevkonto defitsiidi piiramiseks otseseid meetmeid kasutusele võtta, see oleks vaba turumajanduse piiramine.

?See pilt, mis nad on maalinud, on veidi ebatõenäoline,? lausus Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. ?Võib juhtuda, et oodatud 5protsendise kasvu asemel tuleb tänavu 4,5 või 4 protsenti, aga 3protsendilist kasvu on küll raske ette kujutada.?

Kunsing, kes ootab tänavuseks majanduskasvuks 4,8%, märkis, et IMFi negatiivne stsenaarium näeb ette dollari tugevnemise euro suhtes 1,11 tasemele, mis aga näib ebatõenäoline. ?Ma ei usu, et dollari kurss tugevneks aasta lõpuks 15?20% ja et sellel oleksid aasta lõpuks nii hullud tagajärjed,? lausus ta.

Eesti majandus on aga nii kõikuv, et igasuguseid asju võib juhtuda, möönis Kunsing.