Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EBRD otsib väärilisi projekte

Katrin Kurss 13. juuli 2001, 00:00

Alustavate erasektori projektide puhul finantseerib EBRD kuni 35% kogumaksumusest. EBRD projektide investeeringu alammäär on tavaliselt 5 miljonit eurot (78 mln krooni), mis teeb projekti kogumaksumuseks ligi 15 miljonit eurot (234 mln krooni). EBRD Eesti ja Läti esinduse juhi Urmas Paaveli väitel pole riigi majanduse väiksuse tõttu sellise kaaluga projekte palju ei Eestis ega Baltimaades.

Sel aastal on EBRD direktorite nõukogu heaks kiitnud Kesko Balticsi laienemiskava, mille kogumaksumus on 1,920 miljardit krooni. Sellest umbes poole moodustavad EBRD laen ja investeeringud.

Juuli lõpus hakkab direktorite nõukogu arutama Eesti Raudtee erastajale BRSile 1,33 miljardi kroonise sündikaatlaenu tagamist koos rahvusvaheliste kommertspankadega.

EBRD tulevikustrateegia Eestis näeb ette pikaajalisi investeeringuid infrastruktuuri projektidesse, sealhulgas omavalitsuste infrastruktuuri, ning erastamise ja ettevõtete ümberstruktureerimise toetamist. Erilise tähelepanu all on sooja- ja elektrienergia tootmine ja levitamine, sadamad, raudtee ja munitsipaalteenused.

Edaspidi pöörab pank tähelepanu väikestele ja keskmiste ettevõtetele, kuna nende hulka kuulub suurem osa Eesti firmasid. Rahastatakse elujõuliste põllumajandus-, tööstus- ja teenindusettevõtete ümberkujundamist.

Arengupank on Eestis finantseerinud 34 era- ja 9 avaliku sektori projekti. Koos regionaalsete projektidega on EBRD finantseeringute kogumaht Eestis 6,2 miljardit krooni ja Baltimaades üle 15 miljardi krooni.

Kõik EBRD investeeringud Eestis pole olnud edukad. Nii jäi 24 miljonit krooni EBRD raha Maapanka. Kuna EBRD meelitas pankrotistunud Maapanka investeerima ka Nordika kindlustusseltsi, kes selleks laenas 35 miljonit krooni Hüvitusfondilt, asus arengupank tekkinud kahju hüvituseks koos investeerimisfirmaga Hodgson Martin umbes samasuure osalusega kindlustusseltsi aktsionäriks. EBRD ise eitab taolist motiivi aktsionäriks asumisel. Paaveli sõnul toetab EBRD 7,6protsendiline osalus Nordikas jätkuvalt seltsi plaane strateegilise investori kaasamisel.

Samuti pole maksnud omavalitsused EBRD-le kuigi ladusalt tagasi 1993?1996 saadud energeetikalaene.

Esimesed EBRD investeeringud läksid valdavalt riigile elutähtsatesse infrastruktuuriettevõtetesse. Sadade miljonite kroonide eest rahasüste said elektrijaamad, pealinna veevärk ja Tallinna Lennujaam. Nii suuri pikaajalisi laene poleks Balti piirkonda julgenud anda tõenäoliselt ükski teine välismaine rahaasutus.

Infrastruktuuriettevõtete kõrval on EBRD tähtsaim investeerimisvaldkond pangandus. ?See oli teadlik strateegia, et esialgu hakati tegema projekte finantssektoris,? räägib Paavel. ?Pankadele anti ressurssi, mida nemad said edasi laenata kohalikku ettevõtlusse.?

Lisaks ettevõtluslaenude finantseerimisele aitas EBRD jalad alla Eesti eluasemelaenude turule, rahastades siinseid kommertspanku sihtotstarbeliselt enam kui 300 miljoni krooniga.

  • Baltic Food Holding 189,3 mln krooni
  • Optiva Pank SME laen 156,5 mln krooni
  • Hansapank SME laen 78,2 mln krooni
  • Ühispank SME laen 46,9 mln krooni
  • Baltic PPF (Post-Privatisation Fund) 28,2 mln krooni
  • Tallinna Vesi 352,0 mln krooni
  • kokku 851,1 mln krooni

  • Kaubanduskontsern Baltic Food Holding sai EBRD-lt ligi 190 miljoni krooni suuruse investeeringu, mille abil laiendab tegevust kõigis Balti riikides ? omandab uusi kauplusi, kaasajastab olemasolevaid ning laiendab hulgi-müüki.

?Meil on EBRD finantseeringu üle hea meel,? ütles Baltic Food Holdingu tegev-direktor Stein Skjorshammer. ?See võimaldab meil kiiresti kasvada ja

saada üheks suuremaks toiduainete hulgimüüjaks Baltimaades.?

Baltic Foodil on praegu 35 poodi üle Eesti, neist umbes pooled tegutsevad Spari märgi all. Balti riikides kokku kuulub grupile 70 kauplust, aasta lõpuks on kavas suurendada seda arvu 75ni.

Baltic Food Eesti ASi kaubandusketi mullune käive oli ligi 500 miljonit krooni, tänavuseks käibeks kavandatakse rohkem kui 700 miljonit krooni.

Baltic Food kuulub peaaegu täielikult Rootsi, Norra ja Inglise kapitalile.

  • Selle aasta juunis kiitis EBRD direktorite nõukogu heaks Kesko rahastamistaotluse. Soome Kesko investeerib EBRD laenu abil Eestis ja Lätis jaekaubandusse kokku ligi 2 miljardit krooni.

Kesko Eesti juhatuse esimehe Timo Hämälä sõnul puudutab EBRD laen nii olemasolevate objektide ? näiteks Jüri logistikakeskus ? edasiarendamist kui ka uute rajamist, põhirõhk läheb Super-Netto keti väljaehitamisele. Eestisse tuleb juurde 3-4 SuperNettot, Lätis on ehitamisel viis SuperNettot.

Kesko strateegiliseks eesmärgiks on hõivata 25 protsenti Balti jaekaubanduse turust. Keskol on praegu Eestis kolm väikehulgilao-tüüpi SuperNetto kauplust ? kaks Tallinnas ja üks Tartus, aasta lõpuks lisandub üks Pärnusse. Kesko omanduses on ehitusmaterjalide müügikett Ehitusmaailm, millel on viis kauplust Eestis ja üks Lätis.

Kesko Eesti mullune käive oli 400 miljonit krooni, mida tänavu kavatsetakse kahekordistada.

  • Eesti suurim linnuliha- ja munatootja AS Tallegg sai enam kui 40 miljoni krooni suuruse investeeringu 1999. aastal EBRD-le kuuluva Baltic Post Privatisation Fundi kaudu, mida haldab Scandinavian Baltic Development (SBD).

Talleggi juhatuse esimees Ants Käsper hindab EBRD investeeringut kõrgelt, sest lisaks finantseeringule kaasas investor ettevõtte juhtimisse ühe Skandinaavia linnukasvatuse tippspetsialisti. ?Oleme tänu EBRD-le palju õppinud ja ümber korraldanud ning arenenud,? ütles Käsper.

Tänavu juunis allkirjastasid Baltic Post Privatisation Fund, OÜ Kase Invest ning mõned eraaktsionärid lepingu, mille kohaselt enamusosalus ASis Tallegg müüakse Soome firmale HK Ruokatalo.

SBD loeb oma missiooni Talleggis edukaks, selgub Talleggi pressiteatest. ?Me tõime ettevõttele raha, kui seda oli tarvis investeeringute tegemiseks, restruktureerisime ettevõtte ning aitasime juhtkonnal üles ehitada korraliku äriplaani,? ütleb SBD esindaja pressiteates. ?Selle tulemusena on Tallegg täna hästi võrreldav analoogsete lääne ettevõtetega ning teda on võimalik juhtida samasuguse efektiivsusega.?

Talleggile kuulub 95% Eesti jahutatud linnuliha turust ja 35% kogu linnuliha turust. Umbes kolmandiku lihatoodan-gust ekspordib Tallegg Lätti ning Leetu.

Firma eelmise aasta käive oli 379 miljonit krooni ning puhaskasum 36 miljonit krooni. Sellel aastal loodab ettevõte ligi poole miljardi kroonist käivet ja 50 miljoni kroonist kasumit. Talleggis töötab 700 inimest.

  • Tallinna Vee 352 miljoni krooni suurune laenuleping on alla kirjutatud, aga ettevõtte laenuvajadus pole pärast erastamist enam endine.

Tallinna Vee tegevdirektori Geoff Thorpe?i sõnul on ettevõttel põhimõtte-line huvi laenu vastu säilinud. ?Kuna erastamistehingu käigus tehti aktsiakapitali sissemakse, on praegu ettevõttel raha piisavalt,? ütles Thorpe.

?Laenuleping on sõlmitud, aga Tallinna Vesi pole veel laenu kasutanud,? nentis EBRD esindaja Eestis Urmas Paavel. Paaveli sõnul püüab pank olla oma koostööprojektides paindlik ja võimalusel oodata, millal Tallinna Vee laenuvajadus selgub.

  • EBRD-le kuuluva Baltic Investment Fundi omanduses on pärast selle aasta juunis toimunud aktsiaemissiooni 20% Balti suurima infotehnoloogiaettevõtte MicroLink aktsiatest.

MicroLinki grupi konsolideeritud käive moodustas juulis alanud finantsaasta 11 kuu jooksul 912 miljonit krooni. MicroLinkis töötab 740 inimest.

  • 1999. aastal investeeris EBRD 40 miljonit krooni Tolaram Gruppi kuuluvasse tekstiiliettevõttesse Baltex. Ühtlasi laenas EBRD ligi 100 miljonit Baltexi Sindis asuvale tütarettevõttele Qualitex. Saadud laenuga osteti Sindi tekstiilivabrikusse uued tootmisliinid.

  • Eesti ja Baltimaade suurim puidutööstus Imavere Saeveski on EBRD-lt raha saanud kahel korral. Esimest korda koostöös Hansapanga ja Optiva Pangaga laenati saeveskile 246 miljoni krooni. 1999. aasta lõpul sai Imavere Saeveski EBRD-lt teise 80 miljoni krooni suuruse laenu. Laenude abiga sai ettevõte uue sae- ja järeltöötlemisliini.

Lühiajalist raha kaasas ettevõte hiljuti läbiviidud aktsiaemissiooniga. ?EBRD-lt pikaajalist laenu võtta plaanis ei ole,? ütles ettevõtte finantsdirektor Toomas Mets.

Imavere käive oli mullu 630 miljonit krooni, mis on 35 protsenti enam kui 1999. aastal. Kasumit teenis Imavere Saeveski möödunud aastal 74 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing