IT-spetsialistide ?müügist?

13. juuli 2001, 00:00

Äripäev on juba kahes numbris (Ajaleht: Eesti kaalub valuraha spetsialistide lahkumise eest 06.07 ja (IT-)spetsialistid müüki?! 09.07.) visa järjekindlusega käsitlenud nn IT-ekspertide võimalikku maksustamist välisriiki tööle minekul. Kahjuks on juhtkirja sisu selle kohta eksitav. Viitasin tõepoolest intervjuus ajalehele Neue Zürcher Zeitung Eestis aasta alguses kuuldud ideele, et välisriikide firmad, kes soodustavad vaid teatud väljaõppega töötajate tööturule pääsu, teisi samal ajal piirates, võiksid maksta kompensatsiooni Eesti haridussüsteemile. Tõin selle kõigest näitena meil tööjõu vaba liikumist käsitleva debati gammast.

See idee on minu teada jäänudki mõtte tasandile, sellist ettepanekut ei ole menetlenud ükski ametkond, valitsus, ammugi pole sellist ettepanekut arutatud liitumisläbirääkimistel EL-iga. Seda ei ole kusagil ette pannud ega tõstatanud ka läbirääkimisdelegatsiooni tegevjuht. Enamgi, ma pole sellele pidanud tarvilikuks osutada niigivõrd tähelepanu, kui seda teeb ÄP. Ehk nüüd peaks, kui see nii huvipakkuv on: kui ÄP seda nii visalt käsitleb, ehk peaksime hakkama ses iva otsima ja ka leidma? Loomulikult tervitan mistahes debatti intellektuaalselt huvitaval teemal.

Ma ei tea, kas praktikas oleks sellist süsteemi üldse võimalik rakendada ? küllap oleks, aga vaevalt sellega midagi võidaksime. ÄP juhtkirjas on see transformeerunud foobiaks, mis kohe-kohe on tabamas vaeseid Eesti ?ajusid?. Ma ei poolda mingeid piiranguid tööjõu liikumisele Eestist välja, ja tõepoolest, ma ei poolda ka selliseid piiranguid, mis on Eesti töötajate suhtes selektiivsed. Elik, targad lubame riiki, aga ehitajad, korstnapühkijad, neid mitte, need toome kolmandatest riikidest, sest seal on tööjõud veel odavam. Leian, et selline lähenemine on põhimõtteliselt diskrimineeriv, kuigi seda paljud riigid harrastavad (ei tarvitse olla kaugel aeg, kus sama probleemi ees seisab Eesti).

Tegu on lihtsalt endale konkurentsieelise tagamisega. Nagu maksunduses, nagu välisinvesteeringute tõmbamises. Ärgem mõistkem seda hukka, meiegi muretseme oma konkurentsieeliste pärast. Jääb aga küsimus, kas riigil, kelle tööjõudu nii ?tõmmatakse?, jääb ka õigus vastumeetmeiks? Mina arvan, et jääb. Iseasi, kas neid rakendatakse.

Teisalt arvan, et praegune ELi ettepanek tööjõu vaba liikumise ajutiseks piiramiseks (seejuures iga riik võib soovi korral oma tööturu osaliselt või täiesti avada) väärib igal juhul kaalumist. Eriti nüüd, kui paljud kandidaatriigid, s.h Läti, on sellega nõustunud. Kui ÄP leiab, et ikka tarku ei tohiks riigist kohe ära lasta, sobib ELi ettepandud piirang selle kartusega päris hästi. Samas on nt Eesti Ametiühingute Keskliit ja TALO oma pöördumises valitsusele asunud seisukohale, et tööjõu vaba liikumine peaks rakenduma kohe alates ELiga liitumise hetkest ja EAKL ning TALO ei toeta mingit tööjõu vaba liikumise valikulist rakendamist ja kvootide kehtestamist. Oleme taotlenud ja praeguseks ka saanud mitmelt ELi riigilt kinnituse, et Eesti tööjõud pääseb nende tööturule alates liitumishetkest ja piiranguteta. Olen veendunud, et ülejäänud ELi riigid, kes piirangud säilitavad, ei tee seda kauem kui paar aastat. Muuseas, liitumiskõneluste raames tuleb lahendada ka Eesti tööjõu pääs teiste Euroopa riikide tööturule, s.h ?veits ja Norra. Niisiis on probleem minu arvates tegelikkuses palju väiksem, kui esmamuljel tundub.

Nüüd spekuleerimata, kas ja missuguseid vastumeetmeid sellistele selektiivsetele, teatud töötajate kategooriatele rakendavatele piirangutele võiks tulevikus kaaluda või mitte kaaluda Eesti valitsus, avaldan taas isiklikku arvamust.

Kõige lihtsam ja loogilisem oleks, kui Eesti tööjõud pääseb vabalt liikuma Euroopa tööturul. Piiranguteta, ilma selekteerimata. Ma ei jaga üldse ÄP arvamust, nagu tekiks tööjõu liikumisvabadusest mingi ?brain-drain? või et sellest tekiks mingi probleem Eesti riigile. Selline foobia on kaugelt otsitud. ?Ajudel?, hea haridusega, töökatel inimestel on juba praegu võimalik minna Eestist tööle välisriiki. Ja paljud on seda võimalust ka kasutanud ning seda ei tohiks kuidagi hukka mõista ? Eesti riigi üldist arengut see ei mõjuta. On loogiline ja isegi vajalik, et töötajad laiendavad oma silmaringi ja omandavad kogemusi teistes riikides. Enamik ajutiselt välismaal töötanuist naaseb kindlasti Eestisse. Kui ei naase, siis pole mitte nende, vaid poliitikute, ühiskonna süü, et siin pole loodud piisavalt atraktiivne keskkond (selle vajadusele viitab EAKL ja TALO pöördumine). Lahkunute kohad täidab uus, parema haridusega põlvkond. Seegi on normaalne.

Tavakohaselt mütologiseeruvad Eestis mõned probleemid, mõned teemad ekstreemsuseni. Nt tubli Iiri riik, kelle najale ehitatakse vaat et iga Euroopat puudutav näide. Hea, kui tuntakse vähemalt üht välisriiki, halb, et ei tunta teisi. Veel halvem, kui pimesi projitseeritakse ühe riigi näiteid Eestile, süvenemata tausta, põhjustesse. Samas eksin selle tõe vastu ka ise ja meenutan, et 13% Iiri kodanikest töötajaist (Portugalist 8%) töötab teistes ELi riikides ja ennäe, ei ole riik veel kokku vajunud (vrd Eesti tööjõust on välismaal ca 0,5-1%).

Sellised analüüse, teemaarendusi loodaks leida majanduslehest, mitte sääse tagaajamist sepahaamriga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing