Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laintesse heidan end ...

Mari Sarv 13. juuli 2001, 00:00

Andreas ja Karel on vee- ja lumelauaklubi SWB (Snow- and Wakeboard Club) asutajad. Klubi on tegutsenud 1999. aasta sügisest alates ning korraldab suurema osa siinsetest veelauavõistlustest. Ühe näiteks sel nädalavahetusel Pärnus Watergate?il.

Veelaud ehk wakeboard ongi põhimõtteliselt nagu lumelaud, ainult sellega sõidetakse kaatri taga lainetel. Laine suurus sõltub paadi raskusest ja nööri pikkusest.

Algajana võin öelda, et midagi keerulist veelauasõidus küll ei ole ? tuleb vaid kõvasti kinni hoida ja oma keha õiges asendis püsima sundida. Kaine mõistus ja kirjutamata reegel ütlevad, et esialgu kõrgeid hüppeid ei maksaks üritada ega suuri laineid rünnata. Mina muidugi ründasin.

Kui paari proovimise ja kukkumise järel tasakaal enam-vähem käes, tundub, et see kõik on nii lihtne ? ainult lase keharaskus veidi küljele ja laud sinna-poole liuglebki ? mis see siis veel lainekesest üle hüpata on! Võtan suuna paremale, paadi tehtud suurele murd-lainele. Laineharjal keeran laua enda all kogemata täpselt nii, nagu mingil juhul ei tohiks (kuidas täpselt, ei jõua enam analüüsida, minu meelest keeras laud ennast täitsa ise valesti) ja lendan kõrgelt lainelt, nägu ees, vette.

Minut aega on nägu tuim ja valus ühekorraga, nagu oleks korralikult peksa saanud. Siis hakkab peas kumi-sema ja huulest verd jooksma. ?Kui sa mäletad, siis sinu kukkumine eile oli frontside 90 ja face plant,? kirjutab Karel hiljem. Ehk siis päripäeva 90kraadine pööre ja hoop näkku.

Selline laineharjalt kukkumine olevat kõige hullem ja valusam asi, mida veelauaga üldse saab teha. Tore, enam hullemaks minna ei saa, mõtlen ja proovin rõõmsalt uuesti.

Igatahes on järgmine sõit juba parem ja püüan end lainetest võimalikult kaugele hoida. Karel kiidab pärast, et ma juba natuke püüdsin lauda pöörata ja juhtida ? tegelikult püüdsin iga kord, kui lainele kogemata liiga lähedale libisesin, end tagasi keskele suunata. Aga sain tõesti selle pisukese juhtimisega hakkama. Pikk sirge sõit on mõnevõrra igav: kui eelmine kukkumine liig hästi meeles poleks, üritaksin ilmselt uuesti midagi enamat korda saada. Aga ei proovi ja järgmine ? ülipehme ? kukkumine johtub juba puhtast väsimusest. Käed ja kael saavad tugeva koormuse.

Andreas ja Karel on kahe suvega muidugi rohkem trikke selgeks saanud kui mina veerand tunniga. Mõlemad hüppavad üle ühe või kahe laine, teevad 180kraadiseid pöördeid, tundes end nööri otsas veel kihutades väga vabalt. Vaadates tundub lapsemänguna. Tegelikult tundus sõites ka, aga nagu selgus, ei ole.

Kaatri roolis on Eesti meister veelauasõidus, Egon Üpraus. Egon lubab mulle hiljem ka saltosid ja muid keerulisemaid trikke näidata. Kerin end põnevusega märjas kalipsos paadiistmele kokku, et oleks mugavam kogu seda lendamist ja hüplemist vaadata. Aga enne kui Egoni kord tuleb, hakkab paadimootor streikima ja nii ei ole siin pilti saltost Eesti meistri esituses. Hiljem selgub, et paat on põhjalikult katki ja mõnda aega teda nüüd Pärnu jõel ei nähta.

Veelauasõidu teeb kalliks teda liikuma panev jõud ehk kaater ? see tahab ostmis- või rentimisraha, kütust, hooldust, transporti kuival maal, garaa?i, sadamakohta. Lisaks on vaja sõidusobilikku veekogu ? merelaine on vähegi tugevama tuulega liiga suur ja meie jõed tihti liiga kitsad.

Mujal maailmas on probleem geniaalselt lahendatud: järvel on suusatõstukiga analoogne seadeldis, mis veab veelaudureid ja -suusatajaid edasi-tagasi. Muidugi liigub veesportlasi vedav masin oluliselt kiiremini kui suusatajaid mäest üles aitaja. Tõsi, lainet see ei tekita nagu kaater, kuid trikke teha saab ka ilma.

Sellise ehitamine Harku järvele läheks maksma umbes neli miljonit krooni, mis masina võimalusi arvestades pole üldse palju. Selle abil saab sõita kõigega, mida tavaliselt kaatri taha seotakse: veelauad, veesuusad, põlvelauad. Sellesama masina eestvedamisel peetakse juba mitu aastat ka maailmameistrivõistlusi.

  • veelauapaat
       100 000?770 000 kr
  • laud
       4000?14000 kr
  • sidemed
       1500?7000 kr
  • nöör
       200?2000 kr
  • käepide
       700?3500 kr
  • päästevest
       500?4000 kr
  • püksid
       1000 kr
  • kindad
       300?2000 kr
  • kalipso
       alates 2000 kr
    viimane ei ole kohustuslik, aga hoiab sooja ja väldib põrutusi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing