Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Argentina kriis ähvardab maailma

Tõnis Arnover 16. juuli 2001, 00:00

Umbes 30 miljoni elanikuga Argentina välisvõlg ulatub 2360 miljardi Eesti kroonini, mis moodustab poole tema sisemajanduse kogutoodangust.

Argentina kriis teravnes järsku läinud teisipäeval, kui 14protsendilise intressiga riigi võlakirjad ei läinud kaubaks. Sel puhul oli riigi majandusminister Domingo Cavallo sunnitud tunnistama, et Argentinal on võimatu saada uusi laene. Kohe läksid maailma investeerimisturgudel liikvele kuuldused, et Argentina ei suuda ilma uute laenudeta seniste võlgadega toime tulla ja võib kuulutada nende tasumisele moratooriumi, nagu tegi Venemaa 1998. aastal.

See tähendaks paanikat maailma investeerimisturgudel, kerkiksid intressid ning algaks raha väljatõmbamine ka teistelt arenevatelt turgudelt. Löögi alla satuksid nii nende võlakirjad, aktsiad kui ka valuutakursid.

Argentina teiseks võimaluseks on lõpetada kümme aastat kestnud valuutakomitee süsteem, siduda peeso USA dollarist lahti ja see devalveerida. See tähendaks konkurentsivõime paranemist, kuid sisemine kriis esialgu paratamatult koguks jõudu ning põhiliselt dollarites tehtud võlad kallineksid veelgi.

Argentina ja Türgi kriis on seni muule maailmale suhteliselt vähe mõju avaldanud, aga nüüd hoiatab investeerimispank Lehman Brothers, et Argentina toimel rahvusvaheliste laenude pidurdumine tabaks kohe valusalt raskustes olevat Türgit, ning üheskoos võimendaksid ja laiendaksid nad laenukriisi Ladina-Ameerikas, Aasias, Kesk- ja Ida-Euroopas.

Juba on märgata, et investorid on hakanud kasvavas mahus müüma Ladina-Ameerika riikide, LAVi, Türgi, Singapuri, Taiwani jt võlakirju. Samuti on tekkinud surve Poola zlotile ja Ungari forintile. Zlott on nädalaga nõrgenenud euro suhtes 10% ja forint 5%.

Analüütikud rõhutavad, et kui 1997.-1998. a aitas maailmamajanduse soodne seis arenevaid riike kriisist kiiresti jagu saada, sest nõudlus nende ekspordi järele püsis hea, siis nüüd on olukord märksa kehvem.

Argentina mõju on esialgu selgelt avaldunud lähipiirkonnas. Temaga majanduslikult kõige rohkem seotud Brasiilias on halvenenud majanduskonjunktuur, reaal on selle aastaga nõrgenenud dollari suhtes 30% ja baasintress on tõusnud. Uruguays on peeso nõrgenenud dollari suhtes kuu ajaga 7%, T?iilis peeso kahe nädalaga 8% ja Mehhikos stabiilsena püsinud peeso viimase paari päevaga 2%.

Puutumata ei jää ka USA, kuna tema ekspordi vähenemine Ameerikasse võib aeglustada USA majanduskonjunktuuri paranemist, mis omakorda mõjutab maailma üldist majanduskliimat.

Mis valuutadesse puutub, siis ökonomistid ennustavad, et Argentina, Türgi ja Poola probleemid tugevdavad seekord eurot ja ?veitsi franki, mitte dollarit, nagu tavaliselt. Selle kasuks räägivad asjaolud, et turgudel peetakse dollarit liiga tugevaks, mistõttu eelistatakse selle mõningast nõrgenemist. Ja teiseks kahandab dollari vastu huvi USA aktsiaturgude jätkuv madalseis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing