Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bonn sõimab Brüsselit, ühed mustad mõlemad

16. juuli 2001, 00:00

Saksa ettevõtjatele on aasta 2001 olnud murelik: riigi majandustulemused on eurotsooni nõrgimad, Euroopa Liidu laienemist nähakse rohkem ohu kui võimalusena, euro on jätkuvalt nõrk ja Brüssel nõuab riiklike toetuste järsku vähendamist.

Rahvusvahelise Valuutafondi andmeil kasvas ELi majandus aastail 1993?2002 keskmiselt 2,3%. See on kolmandiku võrra enam kui Saksamaa majandus. Tänavu võib vahe veelgi suureneda. Vähe sellest, isegi Prantsusmaa majandus kasvab kiiremini kui Saksamaa oma. Kas tõesti neile jalgpalli maailmameistritiitlist ei piisanud, ohkavad Saksa ettevõtjad. Fakt jääb faktiks ? Saksa majanduse nõrkus on karm reaalsus.

Miks kasvab Prantsusmaa kiiremini kui Saksamaa? Mõlemal on samad võimalused ja probleemid. Äkki on Prantsuse poliitikud targemad või aktiivsemad? Loomulikult mitte. Ka Prantsuse poliitikud armastavad rääkida võrdsusest, kuid erinevalt sakslastest teevad nad selle saavutamiseks vähe. Isegi prantslaste küsitavad uuendused õnnestuvad: üleminek 35tunnisele töönädalale suurendas vastu ootusi nende majanduse efektiivsust.

Sakslaste teine murelaps on euro, mille kurss on kõigi aegade madalaimal tasemel. Euro loomise eesmärk oli tõugata universaalse maksevahendina troonilt USA dollar või vähemalt kõigutada USA finantsülemvõimu. Seda ei juhtunud. Kui madalale võib euro langeda, teavad ainult selgeltnägijad.

Sakslaste murest võib aru saada ? nende uhkus ja majanduskasv on ligi 50 aasta jooksul toetunud just tugeva raha poliitikale. Praegu on euro jätkuv nõrkus tekitanud kartuse, et pehmema rahapoliitikaga liikmesriigid ohustavad Saksa finantsstabiilsust.

Euro probleemides ei tohi siiski süüdistada Prantsusmaad, Itaaliat, Kreekat või Hispaaniat, nagu ei ole selles süüdi ka kõrge inflatsioonitasemega Soome ega Iirimaa. Euro nõrkuse on põhjustanud peamiselt kolm alljärgnevat asjaolu:

  • otsus võtta euro kasutusele mitte korraga, vaid järk-järgult. See tekitas lõputuid vaidlusi ja ebakindlust, selle asemel, et asetada maailm sündinud fakti ette. Euro rahatähtede ja müntide kasutuselevõtuni jäänud aja jooksul hirmu- ja õudusjutud paljunevad veelgi, mis omakorda mõjutavad euro vahetuskurssi.
  • otsus jätta Euroopa keskpanga juhiks Wim Duisenberg. Ei möödu nädalatki, kui ta ei teeks või ütleks midagi, mis taaskord tõestab tema ebakompetentsust sellele ametikohale. Paradoksaalselt esitasid Duisenbergi kandidatuuri EKP juhi kohale just tugeva rahapoliitika pooldajad.
  • USA majanduse tugevus ja Euroopa majanduse nõrkus. Praegu tundub, et USA on teinud parun Münhauseni triki ehk tõmmanud end mudast välja. Sama ei saa öelda Euroopa kohta. Lühidalt, euro nõrkuse põhjus on Euroopa majanduse nõrkus. Eurooplased ei peaks kartma miljardite liiride või prantsuse frankide turulepaiskamist jaanuaris 2002, et konverteerida need dollariteks, vaid Saksa majandust. Probleem algas sellest, et Saksamaade ühendamine maksis terve varanduse, mida oleks võinud suunata kõrgtehnoloogiasse ja kasvualadele. Lisaks sellele tõotab sama kalliks kujuneda ka ELi laienemine.

Saksamaa püüab nüüd iga hinna eest vältida Poola, T?ehhi või Ungari tööliste tulekut oma turule, selle asemel, et sundida ELi kaotama oma subsiidiumid ja konkurentsivastased mehhanismid, luues parema ja suurema turu. Seega peavad Saksa maksumaksjad ka edaspidi rahastama subsiidiume, mis suunatakse kusagile mujale.

Pole ime, et Bonn ei kannata silmaotsaski Brüsselit, mis tahab, et Saksamaa vähendaks riiklikku toetust sellistele poolriiklikele ettevõtetele nagu liidumaade pankadele, ja mis trahvis Volkswagenit konkurentsi moonutava tegevuse eest. Sakslasi vihastab seegi, et avalikkusele näitab Brüssel end kui liberaalse ja õiglase majanduspoliitika kantsi. Kes kõrvaldab tõkkeid Euroopa turgudelt ja soodustab konkurentsi? Vastus: Euroopa komisjoni volinikud van Miert ja Monti. Kes planeerib julgeid majandusreforme, nagu ELi laienemine? Vastus: komisjoni president Prodi.

Saksamaa olukord pole lootusetu: ettevõtte tulumaksureform hakkab aegamööda mõjuma ja euro andma olulist majanduslikku kasu, suurendades Euroopa integreeritust, tugevdades finantsturge ja vähendades piiriüleste tehingute kulusid. Euro meenutab eurooplastele (ja maailmale), et Euroopa on tohutu integreeruv turg. Juhtiva tööstusriigina saab Saksamaa majandus neist muutusist kindlasti kasu. Sakslastele võikski soovitada, et nad suhtuks Brüsselisse kui vabastavasse jõudu, mis on suuteline saavutama seda, millega saksalased ise oma kodus hakkama ei saa.

(c) Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing