Ettevõtjad ei jaga analüütikute pessimismi

Enamik Äripäeva küsitluses osalenud ettevõtte tippjuhtidest on arvamusel, et võrreldes aasta algusega on majanduse üldolukord praegu parem. Suurem osa juhtidest on veendunud, et aasta teisel poolel majandusolukord veelgi paraneb.

Selle aasta majanduskasvu ootused ei ole võrreldes möödunud aasta detsembris tehtud küsitlusega oluliselt muutunud. 40% vastanutest ootab Eestile selleks aastaks 4?6% ja pea kolmandik 6?8% suurust majanduskasvu. Sarnased olid majanduskasvu ootused möödunud aasta lõpus.

Ettevõtte tippjuhtide optimismi põhjuseks on ettevõtete edukus. Ainult 28% küsitletud firmajuhtidest teatas, et nende ettevõtte käive oli käesoleva aasta esimeses kvartalis väiksem, kui möödunud aasta samal ajal. Valdav enamus juhtidest on veendunud, et ettevõte lõpetab käesolev aasta kasumiga.

Aasta esimesel poolel on mõnes majandussektoris toimunud nõudluse vähenemine, sest võrreldes möödunud aasta detsembriga on vähenenud nende ettevõtete hulk, kes on veendunud, et käesoleval aastal õnnestub käivet võrreldes möödunud aastaga suurendada. Käive kasvab 68% ettevõtetest. Seega ei ole nõudluse vähenemine enamikele ettevõtetest probleemiks ja olukord pole nii hull, nagu seda pärast I kvartali täpsustatud majanduskasvu näitajate avaldamist analüütikud väitsid olevat.

I kvartalis oli majanduskasvu vedajaks varude suurenemine, mis analüütikute Veikko Maripuu ja Toomas Reisenbuki sõnul viitab sellele, et toimub lattu tootmine ja ettevõtetel on probleem oma kauba müügiga. Müügiraskused hakkavad järgnevates kvartalites pidurdama majanduskasvu.

Osade majandussektorite raskusi kauba realiseerimisel näitas ka mai väliskaubandusstatistika, sest impordi kasv mais seiskus. Põhjuseks oli töötluskaupade sisseveo järsk vähenemine ja seetõttu võib järgnevatel kuudel aeglustuda ka ekspordi kasvutempo.

Üllatav on see, et ettevõtjate seas juunis tehtud küsitlused ei viita toodangu müügiga seotud probleemidele. Nii Äripäeva kui ka Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt küsitletud ettevõtete juhid olid juunis optimistlikud. EKI tööstusettevõtete kindlustunde indikaator püsis kõrgel tasemel, sest nõudlus toodangule kasvas nii sise- kui välisturul. 81% EKI poolt küsitletud ettevõtjatest hindas valmistoodete varusid normaalseks. Suuremad liigsed varud olid tekstiilitööstuses. EKI tööstusbaromeeter näitas, et nõudluse osas on ootused vastuolulised puidu- ja mööblitööstuses ning elektroonika- ja elektrotehnikatööstuses. Elektroonikatööstuses on probleemiks allhanketööde vähenemine.

Varude kasvus ei näe tõsist ohumärki ka Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. Eestis on haaratud varude hulka ka lõpetamata hoonete ehitused ja ostetud seadmed, mis hakkavad tulevikus raha teenima. USAs kui küpses majanduses näitab varude suurenemine ohtu majanduse väljavaadetele, Eestis aga võib see tähendada, vastupidi, suurenevat potentsiaali, selgitas Saarniit 11. aprilli Äripäevas.

Äripäeva konjunktuuriuuring näitas, et Eesti majanduse väljavaated on head. Võrreldes 2000. aasta lõpus tehtud küsitlusega pole toimunud tagasilööki investeerimisaktiivsuse osas. Pool ettevõtetest suurendab käesoleval aastal investeeringute mahtu võrreldes möödunud aastaga ja kolmandikul jääb investeeringute maht eelmise aasta tasemele.

Tööhõive muutuse osas on ootused analoogsed möödunud aasta lõpuga. Tööpuuduse tase jääb aasta teisel poolel sarnaselt kevadega endiselt kõrgeks.

Mai lõpus ja juuni alguses läbiviidud küsitlus näitas, et ettevõtjad tunnevad ennast praegu kindlalt. See annab põhjust arvata, et möödunud aastaga võrreldes tänavu Eesti majanduskasv kiireneb.

Äripäeva baromeetri küsitlusankeedi täitis 143 ettevõtte tippjuht. Valim moodustati Äripäeva TOPide baasil.