Pensionitõusuks valis valitsus ohtliku tee

Järgmise aasta 1. aprillist on kavas tõsta pensione nn indekseerimise tulemusel 6,5% ehk keskeltläbi 100 krooni võrra. Pensionikindlustuse kulud suurenevad 1,1 miljardi krooni võrra, millele tuleb leida katet. Indekseerimine näeb ette, et nn esimese samba vanaduspensionid tõusevad proportsionaalselt nii inflatsiooni kui sotsiaalmaksu laekumistega.

Äripäeva arvates võib tänu indekseerimisele ja kiirele inflatsioonile tekkida probleeme pensionitõusu finantseerimisega ning see võib sundida poliitikuid suurendama sotsiaalmaksu.

Inflatsiooni sissekodeerimine pensionitõusu on äärmiselt ohtlik, kuna selle taga pole reaalset raha, kõvasid kroone. Valitsus on valinud riskantse tee, kuna inflatsioonitempo on sel aastal järsult kiirenenud ja analüütikud inflatsiooni aeglustumist ei prognoosi. Edaspidi kiirendaks inflatsioonitempot ka Eesti liitumine Euroopa Liiduga.

Me võime varsti seista fakti ees, et tegelikud sotsiaalmaksu laekumised, tegelikud maksukroonid, ei suuda kompenseerida kõrget inflatsioonitaset ja ühtlasi vajadust pensione tõsta. Ent kuna veksel on välja antud, siis tuleb pensioni tõstmiseks kas võtta laenu või suurendada sotsiaalmaksu määra. Üks stsenaarium pole parem teisest. Jooksvate kulutuste katteks laenu võtmine on rahvusvaheliselt taunitav tava, mis võib negatiivselt mõjuda Eesti riigireitingule ja tõsta Eestis laenuintresse.

Sotsiaalmaksu suurendamine seevastu suretab ettevõtlust ? kõikide maksude alusbaasi ? välja. Eesti Panga nõukogu liikme Kalev Kuke andmetel on Eestis niigi üks suuremaid sotsiaalmaksu määrasid Euroopas, 33%. Veelgi suurema sotsiaalmaksu tingimustes pole ettevõtja huvitatud uute töökohtade loomisest, seega oodatud tööpuuduse vähenemist ei toimuks. Võitlus ümbrikupalkadega saaks tõsise tagasilöögi osaliseks. Panuse tegemine inflatsioonilisele mudelile, nagu on seda ka pensionide indekseerimine, viib varem või hiljem rappa.

Üheülbaline on indekseerimisvalemi rakendamine ainult pensionide tõusuks, kuigi sotsiaalmaksu järsu vähenemise tõttu võib valem anda ka niisuguse vastuse ? pensione tuleks vähendada! Kadi Oorn, rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna spetsialist, ütleb möödunud aasta 6. detsembri Äripäevas, et pensione ei vähendata, vaid järgmisel aastal tuleb tõus väiksem. Ent kui järgmisel ja ülejärgmisel jne aastal pole samuti tõusu kusagilt võtta, mis siis? Saame kõige ehtsama inflatsioonispiraali. Kui püüda näha midagi positiivset, siis on selleks riigi suurem huvitatus võitluses maksupetturitega, et kõik kehtestatud maksud kokku koguda. Konkreetsel juhtumil käib jutt eelkõige ümbrikupalkadest.

Äripäev peab põhjendatuks pensionide tõstmist juhul, kui suurenevad sotsiaalmaksu laekumised, tänu seadusandluse täiustamisele ja maksuameti paremale tööle. Ent inflatsiooniline indekseerimise mudel müüb pensionäridele tühipaljast õhku.