Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Siseaudiitor räägib kaasa kõikidel ettevõtte juhtimise teemadel

Pille Pentjärv 16. juuli 2001, 00:00

Milleks võtta tööle siseaudiitor? Sest kindlust on vaja, et kõik toimib nii nagu planeeritud. Sest organisatsioon on kasvanud liiga suureks, et ise juhina kõike kontrollida. Sest konkurentidel juba on. Sest seadus nõuab (avalik sektor). Sest omanikud tahavad. Sest hirm on maksuameti ees. Põhjuste nimekiri on tõenäoliselt pikk ja erineb organisatsioonide lõikes.

Kui vajadus siseaudiitori järele on tõsiasi, mis ühel hetkel endast teravalt märku annab, siis kompetentse siseaudiitori leidmine võib kujuneda oodatust märksa keerukamaks ülesandeks. Kokkuvõttes taandub see ootustele siseaudiitori suhtes.

Juhul kui audiitorilt eeldatakse piiratud ülesannete täitmist, näiteks regulaarse sisemise finantsauditi läbiviimist dokumentide kontrollimise teel, ei pruugi tööjõu ressursi kitsikust kompetentsi seisukohalt ehk ollagi. Kui aga siseaudiitori värbamisel on ootuseks rahvusvahelistele siseauditi standarditele vastava funktsiooni loomine ja toimimine organisatsioonis, tuleb juhtkonnal selle õige leidmisega tunduvalt rohkem vaeva näha. Põhjuseid ei pea kaugelt otsima.

Kaasaegse siseauditi funktsioon on rahvusvaheliselt tunnustatud definitsiooni kohaselt konsulteerida juhtkonda. Kaasaegsed siseaudiitorid peavad olema võimelised kaasa rääkima kõikidel organisatsiooni juhtimist puudutavatel teemadel.

Kuidas siis ikkagi olla kindel, et siseaudiitori värbamisel on arvesse võetud kõiki eeldusi, mida tänasel päeval siseaudiitori puhul iseenesest mõistetavateks peetakse? Kas iga siseaudiitor eraldi vaadelduna peab omama meeskonnas kõiki valdkonda puudutavaid teadmisi, oskusi ja vilumusi? Üks on selge: siseaudiitorite puhul loeb kollektiivne teadmiste pagas. Loomulikult tuleb kasuks, kui kõik meeskonna liikmed oleksid kõikides valdkondades kompetentsed, kuid see ei peaks saama eesmärgiks omaette.

Kõige kindlam lahendus oleks leida rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid sooritanud spetsialist, nn CIA (certified internal auditor). Paraku on neid Eestis aga praegu ainult üks. Jääb üle leida töötajad, kel on olemas siseaudiitori standardteadmiste pagas (CBOK ? common body of knowledge).

Sõltuvalt siseaudiitori rollist (siseauditi juht, siseaudiitor meeskonnas) on erinevused ka oodatavate teadmiste tasemes. Üldjuhul peavad siseaudiitorid end koduselt tundma järgmistes valdkondades: siseauditi ja sisekontrolli kontseptsioonid, siseauditi standardid, auditi liigid ja metoodika, siseauditi funktsiooni juhtimine. Lisaks eespool nimetatule on vajalikud baasteadmised ärijuhtimisest, planeerimisest ja seirest, ITst ning finantsraamatupidamisest. Et siseaudiitori töö tähendab pidevat suhtlemist, tuleks tähelepanu pöörata ka inimese sotsiaalsetele isikuomadustele.

Väga hea siseaudiitori leidmisega juhtkonna ülesanded ei piirdu. Kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas on võimalik, et ilma arenguta siseaudiitor ei olegi enam ühel päeval nii hea. Näiteks peab CIA oma sertifikaadi säilitamiseks tõestama kompetentsuse järjepidevust ja arendamist teatud koolituste läbimisega igal aastal.

Üks võimalikest süsteemsetest lähenemistest on siseaudiitorite üldise ning personaalsete arenguplaanide väljatöötamine, nende pidev kohandamine ja seire protsessi juurutamine.

Siseaudit viiakse läbi nende ja nende rahvusvaheliste standardite kohaselt ? kõlav ja aukartust äratav fraas, mida kohtab tihti juba loodud siseauditi osakondade/üksuste põhimäärustes. Kuidas saab juhtkond ikkagi olla kindel, et siseaudit vastab rahvusvahelistele standarditele?

Piisab sellest, kui küsida siseaudiitorilt (siseauditi funktsiooni juhilt vmt), kas ta on koostanud ja rakendab siseauditi kvaliteedi tagamise programmi.

Kui vastus on eitav, tuleks lõigu alguses esitatud fraasis tõsiselt kahelda. Juhul kui kvaliteedi tagamise programm on olemas ja selles on kriteeriumitena esile toodud rahvusvahelised Siseaudiitorite Instituudi standardid (edaspidi IIA standardid), tasuks uurida, kas peale pideva funktsiooni seire viiakse läbi regulaarseid sisemisi ja väliseid kvaliteedi hindamisi. Välisekspertide läbiviidavate kvaliteedi hindamiste intervall ei tohiks olla pikem kui viis aastat (IIA Standard 1312).

Just sellised kvaliteedi hindamised annavad juhtkonnale kindluse, et siseaudiitorid teavad, mida nad teevad täna ja mida nad tulevikus tegema peaksid, et organisatsioonile senisest suuremat väärtust luua. Samuti annavad need hindamised siseaudiitorile edaspidiseks kindluse kinnitada: audit on läbi viidud rahvusvaheliste standardite kohaselt.

Vt. ka tabelit: Kvaliteedi tagamise programm

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing