Arusaam otseturundusest valgub laiali

Baltcom CallCenter uuringus küsitletud 182 ettevõttest kasutab otseturundust 92%, kuid mis on otseturundus, firmajuhid öelda ei osanud.

Küsimusele ?Mis on otseturundus?? ei andnud korralikku definitsiooni ükski vastanutest. 35,2% turunduse valdkonna eest vastutajatest ei osanud nimetada ühtegi otseturundusega seonduvat tegevust. Võrdusmärgi otsepostitusega tõmbas 36,8% vastanutest.

Otsepostitust seostati otseturundusega 100% esimese valikuna. Seega ei ole liialdus väita, et Eesti turundusjuhtide teadvuses tähendab otseturundus eelkõige otsepostitust.

Telefoniturundust teadis nimetada 20%, elektronturundust 17,6%, müügikohaturundust 7,1% ning messe ja esitlusi 4,3% vastanutest. Otseturundusena nimeti veel turu-uuringuid ja kauba maaletoomist.

Vaatamata otseturunduse mõistete tagasihoidlikule tundmisele, kasutas otseturundustegevusi 91,7% vastanutest. Internetiturundust rakendas väidetavalt 63,1% (kas see tähendas kodulehekülge või midagi muud, jäi täpsustamata). Järgnesid peaaegu võrdselt otsepostituse (48%), telefoniturunduse (44%), elektronturunduse (40%) ning messide ja esitluste (36,8%) kasutamine. Kõige vähem (17,6%) kasutati müügikohaturundust.

Partnereid (otsepostitusfirma, otseturundusagentuur) kaasas otseturunduse teostamisel kõigest 2% vastanutest. Lähemalt otsepostiga seotud tegevusi uurides selgus, et 54% otsepostitajatest helistab mõju suurendamiseks üle.

Otseposti saatmise sageduses joonistusid välja kaks trendi: tagasihoidlik (1?2 korda aastas ? 29%, 3?4 korda aastas ? 11%) ja tihe kasutamine (2 korda kuus ? 20%, kord nädalas ? 4%, e-kirjade pidev saatmine ? 7%).

Hinnates otseturunduse kasutamise tõenäosust tulevikus, leidis 32% vastanutest, et nad rakendavad internetiturundust, 28% elektronturundust, järgnesid otsepost (17%), telefoniturundus (16%) ja messid, esitlused (15%) Vähem mainiti ka müügikohaturundust ja kliendiüritusi.

Otseturunduse valdkonna teadlikkust ja kasutamist kajastava uuringu viis Baltcom CallCenter läbi telefoni teel 28. maist 8. juunini. Otseturundusteemalistele küsimustele vastas 182 ettevõtte turunduse eest vastutavat isikut (turundusjuhid, firmajuhid, turundusassistendid).

Valimit kokku pannes valisime prognoositavalt suure otseturunduse vajadusega firmad (arvuliselt väike klientuur) ? koolitus, IT-teenused, transport ja lisasime võrdluseks suure tarbijaskonna ja eeldatavalt ka suure turunduseelarvega firmad ? tootjad (toiduained, rõivad, mööbel).

Sihtgrupi profiil nägi välja järgmine: 62,2 protsendil olid klientideks ainult firmad, 35,1 protsendil nii firmad kui ka eraisikud ja kõigest 2,7 protsendil ainult eraisikud. Väikese sihtgrupi puhul tasub turunduse teostajal otsida efektiivsemaid vahendeid, ka küsitletavate klientide arvud rääkisid selgelt otseturundamise vajadusest: 39,6 protsendil oli alla 100 kliendi, kuni 500 klienti oli 33,3 protsendil ja üle 2000 kliendi oli kõigest 8,1 protsendil vastajatest.

Otseturunduse jäämäe veealuseks osaks tundub olevat vähene teema käsitlemine. Äripäeva 2000. aasta turunduse TOP tõi välja ainult otsepostitusfirmade ja otseturundusagentuuride käibed. Firmade tegelike otseturundusmahtude mõõtmine võiks anda huvitavaid tulemusi, sest mõistlike kulude ja mõõdetavate tulemuste tõttu on otseturunduse kasutamine tunduvalt laiaulatuslikum kui seda hetkel kajastav statistika.