Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Linnavolinike sõnul on Maardu pankrotis

Virkko Lepassalu 18. juuli 2001, 00:00

Kui linnavõimu võetud laenud elanike peale laiali jagada, saame iga paljurahvuselise Maardu elaniku kohta 6250kroonise kohustuse.

1. septembriks peaks rahandusministeeriumis valmima kohaliku omavalitsuse pankroti seaduse eelnõu. Seni seadus kohaliku omavalitsuse pankrotti ei tunnista.

Maardu linnavolikogu liige, jurist Sergei Seredenko hindab linnavalitsuse võlgade kogusummat küündivat enam kui 100 miljoni kroonini.

Seega peaks linn nulli jõudmiseks kulutama ligi 1,5 aasta põhieelarve, mis praegu on väidetavalt 69 miljonit krooni.

100 miljoni kroonini küündivad võlad ähvardavad 16 000 peamiselt vene keelt rääkivat maardulast sotsiaalprobleemidega.

Linnavolikogu liige Priit Korts ennustab sügiseks linnale kuuluva Maardu Elamu pankrotti. ?Korterite hooldustasud on Maardus vabariigi kõrgeimad,? ütles linnavolinik. ?Maardu Elamu juhtkond väidab, et pool elanikkonnast nimetatud tasu ei maksa.?

Mais valminud audiitorkontrolli akt annab Sergei Seredenko ja Priit Kortsu väidetele suures osas katte. Aktis seisab, et linna kohustused ehk võlad kokku on 55,4 miljonit krooni.

Linnavalitsuse nõunik Victor Polyakoff nimetab teistsuguse arvu: 42,9 miljonit krooni.

55,4 miljonile kroonile lisandub volikogu saadikute andmetel 35,5?40 miljonit krooni 100% linnale kuuluva ASi Maardu Elamu võlga, mis teeb kokku üle 90 miljonit krooni.

Kõrgete lagede, paksude müüride ja hiigelakendega Kallavere haigla, mida on talvel raske soojaks kütta, ootab linnalt omakorda 7 miljoni kroonise võla kinnimaksmist. Muidu ei saa teda erastada.

Linnale kuuluvate Maardu Elamu ja Kallavere haigla võlgu auditis, mis käsitles ainult linnavalitsuse kohustusi, ei kajastata.

?Volikogu ja linnavalitsus peavad tegema tõsist tööd, et säilitada Maardu linna olukorda,? seisab audiitori raportis. ?Linnavalitsusel tuleb tõsiselt mõelda, kuidas kokku hoida kulusid.?

Samamoodi kui erinevaid võlasummasid, nimetavad Polyakoff ja opositsioonisaadikud ka erinevaid linna eelarve numbreid.

Polyakoff väidab, et põhieelarve on 88 miljonit krooni, Priit Korts jääb enesele kindlaks, et 70 miljonit.

Kui opositsiooni toodud arvud tõele vastavad, on Maardu end ka linnaettevõtte Maardu Elamu võlgu arvestamata pankrotti viinud. Seadus lubab omavalitsusel võlgu olla 75% ulatuses eelarvest.

Maardut juhib linnapeana Georgi Bõstrov, kes on üldsuse hulgas tuntuks saanud kui linna õigeusu kiriku ehitaja ning sõprussidemete looja Moskva linnapea Juri Lu?koviga.

Bõstrov on varasemas vestluses vaidlusi tekitavates küsimustes viidanud volikogu otsusele, et vastutus kollektiivi peale laiali jagada.

Linnavalitsuses avalikke suhteid korraldav Victor Polyakoff väitis: ?Linnavalitsus ei ole kõiki laenu võimalusi isegi kasutanud.?

Polyakoffi väitel jääb võlgade tekkimises paljuski süüdlaseks Bõstrovi-eelne linnapea Viktor Arhipov. Polyakoffi väitel on võlad struktureeritud ning neid makstakse tagasi.

Maardus on linnavalitsus ja opositsioonisaadikud nii võlgade kui ka muudes küsimustes seni suhelnud põhiliselt politseile ja prokuratuuri saadetud avalduste kaudu.

Volikogus Bõstroviga opositsioonis saadikud on püüdnud Maardu valitsejate tegevusele 1999. aastast saadik politsei tähelepanu tõmmata. Politsei ei ole seni Bõstrovi tegevuses kuriteo koosseisu tuvastanud.

Linnapea on enda ründamisele vastanud omapoolse avaldusega politseile, et seoses võimaliku raiskamisega uuritaks tema põhilist ründajat, linnavolinik Priit Kortsu.

Volikogu opositsionääride Viktor Arhipovi, Sergei Seredenko jt arvates kuritarvitas Georgi Bõstrov ametiseisundit, kui andis 1998. aastal linna käest ASi Maardu Elamu kätte 24,5 miljonit krooni maksvad linnasisesed soojustrassid. Tegemist oli sisuliselt müügiga, samas kirjutati üleandmist puudutavatesse paberitesse, et vara saatuse otsustab volikogu hiljemalt 2008. aastaks.

?Juriidiliselt oli see täiesti fantastiline tehing,? ütles Sergei Seredenko, viidates asjaolule, et ta pole juristina nii omapärast pretsedenti varem kohanud.

Regionaalministri büroo nõunik Aarne Veedla ütles, et omavalitsuste pankroti puhul on raske esmapilgul aru saada, kas tegemist on juhtimisvigade, rumaluse või kuritegevusega.

Veedla andmetel oli omavalitsustest viimati pankrotiseisus Kallaste linn, kellele 2000. aastal andsid tagasilöögi soojavõlad. ?Paarimiljonilise eelarve juures annab miljoniline valearvestus loomulikult tagasilöögi,? kommenteeris Veedla.

Omavalitsuste pankrotti käsitlevat seaduseelnõu ei nõustunud rahandusministeeriumi ametnikud seoses selle pooleliolekuga veel kommenteerima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:43
Otsi:

Ava täpsem otsing