Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parem välismaalane pihus kui haigekassa katusel

Sulev Oll 18. juuli 2001, 00:00

Eesti sanatooriumid on pilgeni täis. Pärnus asuvas sanatooriumis Tervis polnud isegi vaba tuba ajakirjanikule näitamise tarvis, kõik 360 voodikohta olid täidetud taastusravitavatega.

Sanatooriumide põhikliendiks Lääne-Eesti kuurortides on hallipäine soomlane. Pärnus asuvas taastusravikeskuses Estonia märkis kodumaana Soome eelmisel aastal 85,7% klientidest. Teisiti öeldes rajanes just soomlastel Estonia 7,5 miljoni kroonine kasum ja sanatooriumis saavad tööd vaid soome, nüüd juba ka rootsi ja inglise keele oskajad.

Soomlaste arvukaid sanatooriumikülastusi ilmestas juuli esimesel nädalal Pärnus taastusravikeskuses Sõprus ravi võtnud Soome president Tarja Halonen. ?See on ajalooline moment iseseisva Eesti ajaloos, et välisriigi kõrgeim võimukandja veedab siin oma puhkuse,? ütles Sõpruse juhataja Meeme Veisson.

Eestlaste osa Pärnus, aga mitmetes teisteski Eesti kuurortides on väike, jäädes neljandiku-viiendiku piiresse. Eestlased on ülekaalus vaid Ida-Eesti sanatooriumites ehk Värskas, Toilas ja Narva-Jõesuus, aga ka Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuses, mis on tegelikult haigla.

?Meie jaoks on peamine probleem eestlaste madal ostujõud,? ütles Pärnu Mudaravila müügijuht Liia Makarov. ?Ei ole enam toetust sotsiaalametilt ega haigekassalt.?

Nii pärinebki paljude eestlaste viimane sanatooriumikogemus päevilt, kui töömehe selg traktoriroolis vastu ei pidanud või ametiühing tuusiku andis.

Tasuta tuusiku asemel avab nüüd sanatooriumiukse ehk muda-, pärli- ja mineraalveevannid, soolakambri, muusika- ja füsioteraapia ning massaa?ivõimaluse oma rahakott. Kunagi haigekassa kaudu sanatooriumidesse jõudnud miljonid lähevad nüüd suures osas haiglate taastusraviosakondadele.

Odavama teenuse pakkujad, nagu Sõprus ja Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskus, pakkusid eelmisel aastal eestimaalastele teenust riigi raha eest. Taastusravikeskusest Estonia läks haigekassa raha aga täies ulatuses mööda, kõik selle 1811 eestimaalasest klienti maksid oma tuusiku eest ise. Samal ajal maksab ravituusik Estonias täiskasvanule suvehooajal 420 krooni, mis kahenädalase ravi puhul tähendab 6000kroonist väljaminekut.

Sanatooriumide osa taastusravile eraldatud 40 miljonis kroonis vähenes oluliselt juba eelmisel aastal, sellel aastal tendents jätkus. ?Riigipoolne toetus meile on sisuliselt olematu,? ütles ASi Kuressaare Sanatoorium töötaja Kätlin Laes.

ASi Pühajärve Puhkekodu juhatuse liige Jüri Korgi väitel ei mõtle riik taastusraviteenust ostes majanduslikult. ?Saame pakkuda mitte halvemat teenust kui haiglad ja sealjuures madalama hinnaga,? rääkis Kork, kes oma sõnul loodab, et haigekassa muutub edaspidi süsteemikesksest patsiendikeskseks.

Haiglate kõrval, kes on huvitatud igast haigekassa süsteemis ringlevast kroonist, raskendab sanatooriumidel raha saamist nende lõbusate puhkeasutuste maine, tõdesid Eesti sanatooriumide juhid eelmisel nädalal Pärnus koos olles.

Puhkekodu, lõbutsemise ja võimaliku abielurikkumise paiga maine murdmine on sanatooriumijuhtide väitel raske. ?Ometi on kasvõi sanatoorium Tervis asutus, kuhu tullakse tõesti ennast ravima,? rääkis sanatooriumi juhataja Vello Muliin. Patsiendid saavad vähemalt kolm raviprotseduuri päevas, nende käsutuses on kaasaegne laboratoorium, koormustestide võimalused, bassein, jõusaal. ?See, et patsiendid saavad kultuurikeskuses külastada puhkeõhtut, ei vähenda mingil määral ravi tõhusust,? kinnitas erinevalt teistest sanatooriumijuhtidest arstiharidust omav Muliin.

Et taastusravi on sanatooriumikülastaja tegelik eesmärk, kinnitab ka Pärnu Viikingi areng, mis alustas tegevust põhiliselt hotelliteenuse pakkujana, aga suurendab pidevalt taastusravi osakaalu. Samal ajal on eestlaste osakaal Viikingis väga madal, vaid iga 15.-16. klient oli möödunud aastal eestlane.

Eelmise aasta tulemuste põhjal on suurima ehk 70miljonilise käibega sanatoorium Eestis Pärnu Tervis, kellel on ka enim voodikohti ? 360. Tervis ehitab lähiajal 150 kohaga sanatooriumihoone ning loodab kasvatada patsientide arvu tänavusega võrreldes rohkem kui 3000 võrra ehk 19 000ni.

Nõukogudeaegset sanatooriumihõngu pole Tervis järel rohkem kui paari hästisäilinud põranda jagu ? hoonete renoveerimiseks ja aparatuuri täiendamiseks on viimastel aastatel investeeritud rohkem kui 10 miljonit krooni aastas.

Kui suurt kasumit Eesti suurim sanatoorium teenib, ei soostunud juhataja Vello Muliin ütlema. Konkurentide andmeid aluseks võttes võib Tervise kasum olla vähemalt kümnendik käibest.

Tervisekeskuse Meri valmimisega eelmise aasta lõpul tõusis voodikohtade arvult Eestis teiseks Kuressaare Sanatoorium, kus tervisekeskuste Meri ja Saaremaa Valss ning külalistemaja Merineitsi peale kokku on 316 voodikohta.

Kuressaare Sanatoorium teenis eelmisel aastal 2,3 miljonit, üle-eelmisel aga 4,7 miljonit krooni kasumit.

Üks kasumlikumaid sanatooriume on voodikohtade arvult kolmandal kohal olev Taastusravikeskus Estonia, kes 40miljonise käibe juures suutis eelmisel aastal teenida 7,5 miljonit krooni kasumit ning ehitab 60 miljonit krooni maksvat uut maja.

Kiiret arengut ennustab Ida-Virumaal asuv Toila Sanatoorium, mis kolme aastaga loodab kasumi kolmekordistada ja peaaegu 7 miljoni kroonisest kahjumist tänavu 3,5miljonilisse kasumisse jõuda. 70% Toila Sanatooriumi klientidest on Eesti päritolu.

Kahjumit ennustab aga teine Ida-Virumaal asuv ja samuti eestimaalastest klientidele toetuv Narva-Jõesuu sanatoorium. Firma juhatuse esimehe Tarmo Lindmaa sõnul teevad nad tänavu rohkem kui 8 miljoni eest investeeringuid, kuid ennustavad 1,5 miljoni krooni suurust kahjumit.

Eesti sanatooriumid kuuluvad valdavalt Eesti kapitalile. Nii on suurima sanatooriumi Tervis omanikeks rohkem kui sada juriidilist ja füüsilist isikut, mitmetele era- ja juriidilistele isikutele kuulub ka AS Heal, kes omabHaapsalus Bergfeldi Mudaravilat, Fra Maret ning osaliselt ka Lainet, ning AS Kuressaare Sanatoorium. Värska Sanatoorium kuulub 58 aktsionärile, Narva-Jõesuu Sanatooriumi suurimateks aktsionärideks on Mõigu Ehituskoondis, Rakvere KEK ja Kiil & Co. Toila Sanatooriumi omanikuks on Jõhvis jaemüügi- ja toitlustusettevõtteid omav AS Agdeck. Enamik Pärnus asuvaid sanatooriume kuulub Pärnu linnale.

Suurem osa Eesti sanatooriume on koondunud Eesti Kuurortite ja Taastusravi Liitu, mida juhib Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar.

Vt. ka tabelit: Eesti sanatooriumid olid eelmisel aastal kasumis

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:43
Otsi:

Ava täpsem otsing