Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laastatud mets hävib nädalatega
300 000 tihumeetrit on kogus, mida hindavad tormis räsitud ümarpalgi mahuks Eesti metsatöötlejad.
Arvestades ümarpuidu hinnaks 400 krooni tihumeeter, oleks sellise koguse maksumus 120 miljonit krooni, kuid tuleb arvestada, et praegusel juhul on palgid räsitud ja seetõttu odavamad.
Eesti suuruselt kolmanda saetööstuse, Võrumaal Sõmerpalu vallas asuva ASi Toftan juhataja ja Riigimetsakeskuse nõukogu liige Tiit Kolgi sõnul on trombide mõju saetööstustele kahetine.
?Esiteks tekib augustis, mil on tavaliselt alapakkumine, nüüd ülepakkumine ja kokkuostuhinnad langevad. See aga teeb paremaks saetööstuste olukorra, kel viimasel ajal on tooret nappinud,? ütles Kolk.
Kolgi sõnul on selle metsa töötlemiseks aega vaid paar nädalat, sest praeguste kuumade ja niiskete ilmadega puit rikneb. ?Kuna peamiselt on tegemist riigimetsaga, on ohus riigi vara,? märkis ta.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arendusdirektor Erik Kosenkranius ei osanud öelda, kui palju puitu jõutakse üles võtta ja kui suure kahju riik lõpuks trombide tõttu saab.
Esialgu hindab RMK kahju 55 miljonile kroonile. ?Oleme arvestanud, kui kulukaks läheb puidu ülestöötamisele, teine pool on see, et puidu väärtus langeb ja me ei saa müüa puitu selle hinna eest, mis oleks muidu saanud,? sõnas Kosenkranius. ?Täpsemad hinnangud saame paika panna augusti algul.?
?Kuigi oleme mobiliseerinud kõik üksused ja meie töötajad on kollektiivpuhkuse katkestanud, on selge, et kahe nädalaga me ei saa kõike üles töötada,? rääkis Kosenkranius.
Kosenkranius lisas, et samas on vähe saeveskitele sobivat puitu. ?Peenpalki võib turule tulla piisavas koguses, jämepalgi osas võib aga olukord kriitiline olla,? sõnas ta.
Eesti ühe suurema puidu kokkuostja ASi Sylvester nõukogu esimees Mati Polli tormis räsitud puidu mõju saeveskitele eile kommenteerda ei soovinud, väites, et on veel liiga vara.
ASi Mets & Puu Kirde regiooni metsameister Einar Must ütles, et firma kahju trombidest oli väike, 30-40 tihumeetrit. ?Trombid jäid õnneks kõrvale, näib, et seekord armastasid nad rohkem riigimetsa,? sõnas Must.
Lääne-Virumaal metsa omava OÜ Artiston juhatuse liige Raul Vahter ütles, et esialgsetel hinnangutel sai tema ettevõte tormi tõttu vähemalt miljon krooni kahju. ?Ei läinud meil hästi, kahjustused on ulatuslikud,? nentis Vahter.
Vahter ütles, et tema firma jaoks tähendab praegune olukord palju tööd. ?Osa murtud metsast saame maha müüa, aga suvel on hinnad alati tunduvalt madalamad, sest tööstused puhkavad,? sõnas ta.
Lääne-Virumaa maavanema kohusetäitja Jaan Kulver ütles, et tormide tekitatud kahju maakonnale on raske mõõta, kuid see võib olla nii kümnetes kui ka sadades miljonites kroonides. Peamine kahju allikas on laastatud metsamassiivid. ?See, mida ma lennukilt nägin, on laastatud metsamassiivid sadade ruutkilomeetrite ulatuses,? rääkis Kulver.
?Metsad on kõige rohkem kannatada saanud, samuti energia- ja sidesüsteemid, hoonete katused ja põllumajanduskultuurid ? kasvav vili on vastu maad rullitud.?
?Raske on hinnata saamata tulu suurust, näiteks väga raske on mõõta, mis on noore metsa väärtus praegu ja mis oleks selle metsa väärtus 50 aasta pärast,? rääkis Kulver.