Pagariproua hommikukukkel

Kaugemas minevikus on aga siitkandi rahvas sageli jälginud kevadsuvel kahanevaid toiduvarusid ja lisanud otsalõppevale teraviljale toiduvalmistamisel maarohtusid. Sada aastat tagasi arvatavasti kevadel enam jahupuudust ei olnud, rohtu lisati leivale-saiale pärimuste mõjul ? saavutamaks vaheldust, mida meiegi täna hinnata oskame. Eks ole ju teada, et jahutoidud kuigi tervislikud pole, eriti kui tubase töö peal ollakse.

Järgnevalt on püütud retseptiks vormistada leivaküpsetamisviis, mille abil üks eestiaegne vanaproua viimase sõja ajal saadud õpetuse järgi allakirjutanule paarikümne aasta eest külakosti pakkus.

ca 0,2 liitrit vett, piima või nende segu(kasutada võib ka eelmisel õhtul üle jäänud taimeteed)0,5 klaasi peeneks hakitud nõgeselehti või -võrseid (osa neist võib asendada maltsa, naadivõrsete ? aga mitte tumedate suviste lehtedega, humalavõrsetega; seda osa võite edaspidi tainas suurendada, kui sööjad maitse omaks võtavad)0,3?0,5 dessertlusikatäit kummeliõiepuru, lusikaotsaga meresoola10 g pärmi1 klaas odrajahu1 klaas rukkijahu või kaerahelbeid2 klaasi nisujahu

Jahud on üksteisega kuigipalju asendatavad. Nisujahu puhul läheneb toodud kogus siiski miinimumile, kaerahelveste osas maksimumile ? neist piiridest väljudes võib tainas rabedavõitu tulla.

Nõgesed, muu roheline ning kummel peenestatakse.

Segatakse soola, pärmi ja vedelikuga.Lisatakse jahu ning vormitakse tainas. Lastakse kerkida, sõtkutakse uuesti. Vormitakse sobiva suurusega hommikukukliteks, määritakse munaga, küpsetatakse.Serveerimisel kasutati originaalis kas piima ja juustu või siis kohvi ja keedumune, lisaks maitseained, või, murulauk.