Maksupetturite puistamist piiril tuleb tihendada

Artikkel

- Uudised
- 22. juuli 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksupetturite puistamist piiril tuleb tihendada
Pea terve eelmise nädala kestis Ikla piiripunktis kaubabusside täielik tolliläbivaatus, mille käigus võeti Leedust ja Poolast tulnud enam kui sajalt maksupetturist kaubavedajalt ehk harjuskilt sadade tuhandete kroonide eest salakaupa. Üle piiri toodavast kaubast olid harjuskid deklareerinud kaduvväikse osa, lootes nii pääseda käibemaksu tasumisest.
Äripäeva arvates on tolli lauskontroll Iklas igati õige. Sarnaseid aktsioone tuleb jätkata tihedamini.
Mõneti häirib tolli tegutsemise kampaanialikkus. Ideaal oleks muidugi, kui lauspuistamine toimuks 365 päeva aastas ja 24 tundi päevas. Selleks aga tollil tõenäoliselt ressursse pole. Ei oskagi ette kujutada, kui palju läheks vaja inimesi, et iga päev puistata suuri busse, kuhu kaubakoorma kõrvale mahub vaid seitse reisijat.
Seega on ka kampaanialik tegutsemine õigustatud. Selle aktsiooni ühekordne rahaline võit ei pruugi olla väga suur, suurem on psühholoogiline efekt. Tolli eemärk on tekitada teadmine, et kaubavedajast maksupetturil on võimalus vahele jääda. Ja kui risk sisse kukkuda ikka pidevalt n-ö kuklasse hingab, ehk võtab see mõne harjuski sügavamalt mõtlema oma tegevuse korrektsuse üle.
Tõsi, kauba toomine Poolast ja Leedust Eesti turgudel mahamüümiseks on paljudele töötutele ainus sissetulekuallikas. Ent vaesus või töötus ei ole mingi õigustus illegaalseks tegevuseks. Ses mõttes ei saa kuidagi nõustuda Eesti Päevalehe reedese juhtkirjaga, mis soovitas harjuskite kui ?väikeste kalade? puhul silm kinni pigistada, sest need vaid oma eluspüsimise eest hoolitsevad. Nii tehtavat ka teistes riikides.
Huvitav miks siis hiljuti ELi poolt kuuldus, et Eesti liitumisel läheb piiride avamisega aega, sest meie piirikontrolli ja pidavust ei usaldata. Sama loogika järgi võttes on ju ka relva- ja narkoäri või salakütuse maaletoomine kellegi sissetulekuallikas.
Loomulikult tuleb tegeleda ka suurte kaladega, mis ei tähenda, et väikesed ära unustada võib. Pealegi vähendavad need nn töötud riigi maksutulu ? makse, nagu näha, nad eriti maksma ei kipu. Töötutena aga töötu abirahast ja toimetulekutoetusest tõenäoliselt ära ei ütle, seega on riigile kahekordselt kahjulikud.
Irooniliselt asjale lähenedes võib öelda, et sotsiaalpoliitiliselt mõtles toll oma eelmise aktsiooniga, kui soomlastel lasti raha meie turukauplejaile jätta ja siis piiril nende käest kaup ära võeti. Seekord alustas toll vähemasti õigest otsast ehk salakauba maale toomisest. Tolli lauskontrollist võidavad kindlasti legaalselt tegutsevad rõivatootjad ja kaupmehed. Neil on mõtet ühekorraga rohkem kaupa transportida, kaup ei jää lattu, käive kiireneb.
Tarbija? Kui piraatkaup kaob ja nõudlus legaalse kauba järele kasvab, võib tõusta ka hind. Samas, tarbija saab kvaliteetse kauba. Ja kui konkureerima jäävad vaid n-ö legaalid, võib hind lõppkokkuvõttes ikkagi langeda.
Hetkel kuum