Osa ettevõtjaid on võtnud estraadiartisti rolli

Peeter Kreitzberg 23. juuli 2001, 00:00

Mida tuleb teha ettevõtluse ja ettevõtjate väärtustamiseks? See, kuidas Eestis väärtustatakse ettevõtlust ja ettevõtjaid, sõltub vahetult sellest, millised väärtushinnangud domineerivad meie ühiskonnas, millised on meie ühiskonnas moraal ja eetika, millist tähelepanu omistatakse meil ettevõtlikust toetavate väärtushinnangute kujundamisele.

Maal, kus nähtav osa ettevõtjatest on võtnud endale rolli, mida mujal traditsiooniliselt kannavad filminäitlejad ja estraadiartistid ? ülistatakse kulutamist, raiskamist ja pillamist, mitte aga riigi ülesehitamist.

Väga tihti on ettevõtete omandamine, omamine ja kadumine olnud seotud hämarate ja rahva õiglustunnet riivavate asjaoludega, mis on enamasti jäänudki mahamaetuks. Seetõttu on raske loota, et mõisted ettevõtlus ja ettevõtja saaks väga paljude inimeste silmis olla kõrgelt hinnatud. Ettevõtluse ja ettevõtjate ausse tõstmiseks tuleb riigis taas ausse tõsta ausus, moraal ja eetika, tuleb anda ühemõtteline hinnang kõikidele hämaratele tehingutele, olgu nendeks siis Maapanga lugu või Eesti Raudtee erastamisega seonduv.

Ettevõtjate arvu suurendamiseks tuleb arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust. Maailma ettevõtjatest valdav enamus on ja jääbki väikeettevõtjateks. Kuid ilma väikeettevõtluseta ei teki juurde ka suurt.

Ettevõtjate arvu suurendamiseks on vaja, et riik looks väikeettevõtluse tekkimise soodustamiseks vajaliku juriidilise, administratiivse, haridusliku ning tehnilise infrastruktuuri ja toetaks seda omalt poolt ka finantsiliselt.

Pärast skandaalimaigulist Eesti Raudtee ja Narva Elektrijaamade erastamist on minu arvates Eestil vaja eelkõige mõelda sellele, kuidas muuta valitsemine Eestis läbipaistvaks, tõsta valitsuse ja riigiasutuste kompetentsust. Eesti peab õppima oma tegevust planeerima, seda senisest tunduvalt sügavamalt läbi mõtlema, mõistmaks, mida meil on vaja saavutada ja aru saamaks, mida me tegelikult teeme.

Arvan, et investorite siia meelitamine ei olegi õige, sest meelitamine ei too kuhugi tõsiseid ettevõtjaid. On vaja ausat ja selget poliitikat, mõistmist, et iga investor on huvitatud raha teenimisest. Praeguseks kujunenud olukorras on mul aga alust karta, et Eesti võib muutuda järjest huvipakkuvamaks investeerimiskeskkonnaks hämaravõitu rahale.

Teiseks tõsiste investorite tulekut takistavaks teguriks on asjaolu, et meie tööturu ja haridussüsteemi vahel puudub kooskõla. Kuni majandus ei suuda anda haridussüsteemile selgepiirilisemat tellimust kui seni ja haridussüsteem ei saa valmistada ette nõutava erialaga spetsialiste, ei ole lootustki, et siia saaks tulla nõudlikke investeerimisprojekte.

Arvan, et riigi tutvustamine ja reklaamimine on sügavalt professionaalne ja plaanipärane tegevus, milles on kindel roll ka presidendil.

Ma ei arva, et järgnevatel Eesti presidentidel oleks õige jätkata senist, suurel määral improvisatsioonile tuginevat globaalset tegevust, vaid et nüüd tuleks tähelepanu kontsentreerida meile kõige olulisematesse ja perspektiivsematesse valdkondadesse ja riikidesse. On loomulik, et president võtab osa ka tähtsamate maailmafoorumite tööst ning kaasab oma välisvisiitidele kohalikke ärimehi. Äripäev palus mul vastata küsimusele, et millised on eestlaste ja Eesti konkurentsieelised võrreldes meie naaberriikidega ning kuidas neid konkurentsieeliseid välismaailmale turundada. Eesti konkurentsivõime suurendamiseks oleks õigem küsimuse rõhuasetust natuke muuta.

Oleme liialt rõhutanud konkurentsi naabritega ja unustanud, et koostöö naabritega võib anda hoopis paremaid tulemusi. Oleme väga väikesed ja omavahel konkureerides on meil maailmas raske edu saavutada, küll on see aga võimalik koostöös.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing