Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osa ettevõtjaid on võtnud estraadiartisti rolli

    Mida tuleb teha ettevõtluse ja ettevõtjate väärtustamiseks? See, kuidas Eestis väärtustatakse ettevõtlust ja ettevõtjaid, sõltub vahetult sellest, millised väärtushinnangud domineerivad meie ühiskonnas, millised on meie ühiskonnas moraal ja eetika, millist tähelepanu omistatakse meil ettevõtlikust toetavate väärtushinnangute kujundamisele.
    Maal, kus nähtav osa ettevõtjatest on võtnud endale rolli, mida mujal traditsiooniliselt kannavad filminäitlejad ja estraadiartistid ? ülistatakse kulutamist, raiskamist ja pillamist, mitte aga riigi ülesehitamist.
    Väga tihti on ettevõtete omandamine, omamine ja kadumine olnud seotud hämarate ja rahva õiglustunnet riivavate asjaoludega, mis on enamasti jäänudki mahamaetuks. Seetõttu on raske loota, et mõisted ettevõtlus ja ettevõtja saaks väga paljude inimeste silmis olla kõrgelt hinnatud. Ettevõtluse ja ettevõtjate ausse tõstmiseks tuleb riigis taas ausse tõsta ausus, moraal ja eetika, tuleb anda ühemõtteline hinnang kõikidele hämaratele tehingutele, olgu nendeks siis Maapanga lugu või Eesti Raudtee erastamisega seonduv.
    Ettevõtjate arvu suurendamiseks tuleb arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust. Maailma ettevõtjatest valdav enamus on ja jääbki väikeettevõtjateks. Kuid ilma väikeettevõtluseta ei teki juurde ka suurt.
    Ettevõtjate arvu suurendamiseks on vaja, et riik looks väikeettevõtluse tekkimise soodustamiseks vajaliku juriidilise, administratiivse, haridusliku ning tehnilise infrastruktuuri ja toetaks seda omalt poolt ka finantsiliselt.
    Pärast skandaalimaigulist Eesti Raudtee ja Narva Elektrijaamade erastamist on minu arvates Eestil vaja eelkõige mõelda sellele, kuidas muuta valitsemine Eestis läbipaistvaks, tõsta valitsuse ja riigiasutuste kompetentsust. Eesti peab õppima oma tegevust planeerima, seda senisest tunduvalt sügavamalt läbi mõtlema, mõistmaks, mida meil on vaja saavutada ja aru saamaks, mida me tegelikult teeme.
    Arvan, et investorite siia meelitamine ei olegi õige, sest meelitamine ei too kuhugi tõsiseid ettevõtjaid. On vaja ausat ja selget poliitikat, mõistmist, et iga investor on huvitatud raha teenimisest. Praeguseks kujunenud olukorras on mul aga alust karta, et Eesti võib muutuda järjest huvipakkuvamaks investeerimiskeskkonnaks hämaravõitu rahale.
    Teiseks tõsiste investorite tulekut takistavaks teguriks on asjaolu, et meie tööturu ja haridussüsteemi vahel puudub kooskõla. Kuni majandus ei suuda anda haridussüsteemile selgepiirilisemat tellimust kui seni ja haridussüsteem ei saa valmistada ette nõutava erialaga spetsialiste, ei ole lootustki, et siia saaks tulla nõudlikke investeerimisprojekte.
    Arvan, et riigi tutvustamine ja reklaamimine on sügavalt professionaalne ja plaanipärane tegevus, milles on kindel roll ka presidendil.
    Ma ei arva, et järgnevatel Eesti presidentidel oleks õige jätkata senist, suurel määral improvisatsioonile tuginevat globaalset tegevust, vaid et nüüd tuleks tähelepanu kontsentreerida meile kõige olulisematesse ja perspektiivsematesse valdkondadesse ja riikidesse. On loomulik, et president võtab osa ka tähtsamate maailmafoorumite tööst ning kaasab oma välisvisiitidele kohalikke ärimehi. Äripäev palus mul vastata küsimusele, et millised on eestlaste ja Eesti konkurentsieelised võrreldes meie naaberriikidega ning kuidas neid konkurentsieeliseid välismaailmale turundada. Eesti konkurentsivõime suurendamiseks oleks õigem küsimuse rõhuasetust natuke muuta.
    Oleme liialt rõhutanud konkurentsi naabritega ja unustanud, et koostöö naabritega võib anda hoopis paremaid tulemusi. Oleme väga väikesed ja omavahel konkureerides on meil maailmas raske edu saavutada, küll on see aga võimalik koostöös.
    Autor: Peeter Kreitzberg
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.