Korterelamu kelder jäägu moosipurkidele ja jalgratastele

?Keldrisse ehitamist tuleb võtta pigem erandina,? ütleb tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Heino Lutsoja, kes soovitab enne ehitamist igal juhul tervisekaitsespetsialistidega nõu pidada.

Tema sõnul on juhtunud ka nii, et keldrisse on midagi ehitatud hea usu peale. ?Aga meie mikroobidega ei vaidle,? selgitab Lutsoja, miks reeglitele mittevastavatele ruumidele tervisekaitseinspektsiooni luba pole antud.

Keldrite põhiline probleem on suur õhuniiskus, mille tõttu tekib seintele hallitus. Seetõttu tuleks keldriruumidesse rajada ka ventilatsioon ja paigaldada piisavalt võimas valgustus. Lisaks peaks keldrisse ehitataval ettevõttel olema omaette sissepääs ja seda eriti kaupluse puhul.

Lasnamäel asuvast Sanina toidupoest öeldi, et praegu ei maksa enam korrusmaja keldrisse poodi ehitada. Kümme aastat tagasi tasus selline ettevõtmine küll ära, kuid supermarketitega keldripood võistelda ei jõua.

?See on kõik mahavisatud raha,? lausus Sanina sekretär, lüües kokku kümneid tuhandeid kroone, mis on kulunud poe nõuetele vastavusse viimiseks.

Rohkem võimalusi keldritesse ehitada on üheksakorruselistes Lasnamäe elamutes, sest enamikus viiekorruselistes kortermajades on kelder täidetud elanike kedriboksidega. ?Üheksakorruselistesse majadesse jäid aga keldriboksid projekteerimata, sest tuletõrje ei lubanud puust vaheseinu ehitada,? ütles Eesti Projekti arhitekt Eili Kukkur.

Enamik keldriboksidega keldreid on maast laeni inimeste asju täis, nii et sinna ei mahugi midagi lisaks ehitama. ?Eestlane ei raatsi ju midagi ära visata,? kirjeldab keldrite olukorda Retke tee 26 korteriühistu juhatuse liige Vello Raamat. Nende ühistu vabanes üleliigsest prahist kampaania korras, soovitades kuu aja jooksul keldrit ummistavad kapid ja sohvad ära visata. ?Kes ära ei koristanud, nende asjad viskasime prügimäele,? selgitab Raamat. Retke tee 26 korteriühistu on ühe trepikoja keldrisse sisustanud ühistu juhatusele ruumi, kus peetakse koosolekuid. Raamat arvab, et see ei ole kõige parem lahendus. ?Ruum on madal ja kui on palju inimesi, siis on tunda õhupuudust.?

Ühistu viis oma liikmete hulgas läbi küsitluse, millest selgus, et inimesed ei soovi keldrisse ühiseid ruume. Vaid üks esimese korruse elanik oleks tahtnud laiendada oma elamist keldrikorrusele, kuid see on Raamatu sõnul vaid unistus, sest kelder pole eluruumiks sobiv paik ja korteriühistu kõikidelt liikmetelt poleks see ettevõtmine nõusolekut saanud.

Arhitekt Ahti Kooskora soovitab keldreid kasutada siiski selleks, milleks nad on mõeldud ? hoiuruumide ja tehniliste ruumidena. Kooskora leiab, et kuna keldriboksid on varaste ja vandaalide üheks meelisobjektiks, siis tuleb rohkem tähelepanu pöörata turvalisusele. Piirama peab kõrvaliste isikute juurdepääsu, panna tugevama konstruktsiooniga uksed, vajadusel kasvõi trellid ja signalisatsiooni. Ning kui kogu keldrit on raske vargakindlaks teha, siis võib turvaliseks muuta ühe ruumi, kus jalgrattaid ja lapsevankreid hoida.

Autor: Liina Vahemets