Metsamees teenib tormikahju pealt

Väinu Rozental 25. juuli 2001, 00:00

?Konkreetne hind iga langi puhul on läbirääkimiste küsimus,? täpsustas Uuetalu. ?Ülestöötajate hinnangul võivad mõnel langil tööjõukulud suureneda viiendiku võrra ja teisel langil isegi kaks korda.? Metsa raie ja palgi kokkuvedu metsa veerde maksab tavatingimustes keskmiselt 115?120 krooni tihumeeter.

Uuetalu sõnul panid nad terve esmapäeva kestnud koosolekul, kus osalesid kõik Eesti suuremad metsa ülestöötajad, paika põhimõtted, kuidas tormist kahjustatud metsas tööjõukulud suurenevad ning kuidas metsa ülestöötamise teenuse hind kujuneb.

?Kui kohalike ülestöötajate hinnasurve väga suureks läheb, hakkame teenust mujalt sisse ostma,? ütles RMK peadirektor Andres Onemar. Onemar tõi näiteks paar aastat tagasi tormituultest kahjustatud Iirimaa, kus tormikahjustuste likvideerimisel kasvasid ülestöötamise kulud vaid kümne protsendi võrra.

Kirde-Eesti suurima metsa ülestöötaja, ASi Valmet Eesti juhatuse esimehe Alex Kluge sõnul on tormimurrus tööjõukulud suuremad ning vahetuses ülestöötatavad tihumeetrid väiksemad. ?Võrreldes raiega kasvavas metsas suutis langetusmasina juht tormikahjustusega metsas 12 tunni jooksul langetada umbes neljandiku võrra tihumeetreid vähem,? võttis Kluge kokku andmed pärast kuuepäevast rügamist Läänemaal Paasvere metskonnas.

Riigimetsadest said eelmisel nädalal möllanud trombidest peamiselt kahjustada RMK Kirde regiooni Tudu, Paasvere, Oandu ja Triigi metskond. Tavo Uuetalu esialgsel hinnangu on tugevalt kahjustatud 3500?4000 hektarit valmivat või küpset riigimetsa. Lisaks on 5000?7000 hektarit metsa, kus tuleb teha hooldus- või sanitaarraiet.

?Kui arvestada, et meie puidu tagavara hektaril on 150?200 tihumeetrit, siis murdsid trombid meie regioonis metsa vähemalt pool miljonit tihumeetrit,? täpsustas Uuetalu ja lisas, et lennukilt saadud vaatlusandmed täpsustatakse järgmise nädala esmaspäevaks. Andmed tormikahjustuste kohta erametsades täpsustuvad augusti alguses. Kui arvestada, et erametsad moodustavad metsamassiivist veidi üle poole, siis võivad tormikahjustused Eesti metsades spekulatiivsel hinnangul ulatuda miljoni tihumeetrini.

RMK on hinnanud riigimetsades möllanud trombide tekitatud kahjuks umbes 55 miljonit krooni. ?Metsa ülestöötamine kallineb, kättesaadava puidu kvaliteet langeb ja metsateed Kirde regioonis saavad tõsiselt kannatada,? loetles Andres Onemar kahjumit põhjustavaid tegureid.

Onemari kinnitusel RMK tormikahjustuste tõttu raiemahtu ei suurenda. ?Tõmbame raied mujalt kokku ja raiume kiiresti ning suures mahus katastroofi piirkonnas,? sõnas Onemar.

Tavo Uuetalu sõnul pakub RMK Kirde regioon metsa ülestöötajatele piiramatult tööd. Uuetalu kinnitusel töötab Kirde regioonis praegu umbes kolmandik Eesti metsatööstuse masinapargist ehk ligi 20 komplekti võimsaid langetus- ja laasimismasinaid ning väljaveomasinaid. ?Suudaksime tööd anda kuni 40 masinakomplektile,? täpsustas Uuetalu.

Kirde-Eesti metsa ülestöötaja ASi Valmet Eesti kaks Soome firma Ponsse langetus- ja väljaveomasinat on Paasvere metskonnas Vassivere küla külje all olnud ametis juba nädal aega. ?Siin toimuksid justkui metsameeste maailmameistrivõistlused,? võrdles Valmet Eesti töödejuhataja Jüri Vilgelm. ?Öösel on mets metsamasinate pro?ektoreid nagu jaaniusse täis.?

Jüri venna, traktorist Igor Vilgelmi sõnul on üks brigaad metsas jutti kümme päeva. ?Päevane kuumus ei lase öiseks vahetuseks piisavalt välja puhata,? kurtis Igor Vilgelm ajutiseks elukohaks ümber kujundatud Scania-bussis kohvi rüübates. Bussi eesotsas on televiisor ja köögiboks, keskel magamisasemed ja taga saun.

Esialgu püütakse metsast kätte saada suvekuumuses paari nädalaga riknev mänd, millest annab veel saepalki lõigata. Peenem puu läheb paberipuuks ja kehvema kvaliteediga puu osas on RMK-l kokkulepe Püssis asuva plaaditehasega ASiga Repo Vabrikud, mis ettevõtte ostudirektori Üllar Rego sõnul soovib sügiseseks teede lagunemise ajaks varuda vähemalt 30 000 tihumeetrit tehnoloogilist puitu. Rego andmeil maksavad nad esimese sordi tarbepuidu tihumeetri eest 175 krooni ja kohati mädanenud kolmanda sordi tihumeetri eest 120 krooni.

ASi Stora Enso Mets Rakvere osakonna juhataja Indrek Palm prognoosis paberipuidu ülepakkumist ning kokkuostuhindade langemist. Praegu maksab Stora Enso Mets näiteks Kunda ja Pärnu sadamas kasepaberipuu tihumeetri eest 300, männipaberipuu tihumeetri eest 360 ja kuusepaberipuu tihumeetri eest 370 krooni.

Andres Onemari soovitusel ei maksaks erametsaomanikel kasvavast metsast lähiajal paberi- ja küttepuud lõigata, sest tormist kahjustatud metsa tõttu ujutatakse turg sellest sortimendist kiiresti üle. ?Hinnasurve erametsaomanikele, kellel pole eellepinguid, saab olema suur,? ennustas Onemar.

Kesk- ja Kirde-Eestis tormist kahjustatud erametsades sagib juba kümnete viisi kahtlaseid metsameeste brigaade. ?Ebakompetentsele erametsaomanikule tehakse selgeks, et tuulest ümberlükatud puud on raisus, ning pakutakse teenust tormikahjud ära koristada,? rääkis Tavo Uuetalu. ?Nii annavadki metsaomanikud sageli puidu lausa üliodavalt ära.?

Jõgeva vallas asuva Metsa talu peremees Juhanes Amose sõnul ta alles kalkuleerib, kuidas saaks ligikaudu 500 tihumeetrit mahamurtud segametsa üles töötada ning välja vedada. ?Kui väikesegi tulu saaks, oleks hea,? sõnas Amos ja lisas, et puid metsa mädanema ka ei tohi jätta.

Jõgevamaal Piibe maantee ääres elava Altkõrtsi talu peremees, metsanduse eriharidusega Peeter Peldes usub, et saab 85 tihumeetri murtud segametsa kordategemisega hakkama. ?Palkan paar saemeest, müün kvaliteetsed saepalgid maha ja kehvema puidu lõikan oma väikses saekaatris lahti,? kinnitas Peldes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing