Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sonera aktsia püsib riskantsena

Peeter Koppel 25. juuli 2001, 00:00

Esmaspäeval teatas põhjanaabrite endine riiklik telekommunikatsioonioperaator Sonera oma teise kvartali kahjumiks erakorralisi tulusid arvestamata 28 mln eurot ning käibeks 557 mln eurot.

Aasta tagasi oli endine riiklik sidemonopol suutnud sama perioodiga teenida 500 mln euro suuruse käibe juures veel 85 mln eurot kasumit.

Sonera teise kvartali kahjuminumber oli küll kaks kuni kolm korda väiksem, kui analüütikud olid oodanud, kuid sellest vast olulisemgi on tõsiasi, et ettevõte, mille aktsia kukkus hiljuti oma kõigi aegade madalaimale tasemele, ei andnud taas mingitki indikatsiooni sellest, mida planeeritakse ette võtta üliagressiivse 3G mobiilsidelitsentside omandamise strateegia tulemusel tekkinud võlakoormaga.

Just seesama võlakoorem ongi asjaolu, mis muudab Sonera suhtes ülimalt ettevaatlikuks ning meenutab ettevõttega seoses esimesena sõna ?risk.?

Järgmisel aastal näiteks saabub Sonera jaoks tähtaeg kohustustel mahus 500 mln eurot. Samas aga prognoosib Deutsche Bank ettevõtte kogu tegevuse rahavooks 460 mln eurot.

Lisaks sellele võivad Sonera investeeringud ületada 600 mln eurot. Investeeringutes domineerivadki aga kurja juureks olevad kolmanda põlvkonna mobiilsidelitsentsid, mille puhul on suurimaks valulapseks hulljulge avantüüri kuulsuse saanud osalus Saksamaa 3G projektis.

Eelmainitud tegurite koosmõjul võib analüütikute hinnangul Soneral vajaka jääda järgneva kolme aasta jooksul kuni 2 mld eurot, kuna hiljuti hangitud 1,33 mld euro suurusest laenust piisab vaid käesolevaks aastaks. Paari miljardi vajaliku euro hankimine võib aga osutuda suhteliselt raskeks.

Esiteks on Sonera krediidi-reitinguga lood kehvad.

Hiljuti tõmbas reitinguagentuur Standard & Poor?s Sonera reitingu tasemele BBB, mis on viimane investeerimisjärgu reiting. Kui reitingut veelgi langetatakse, muutub laenamine Sonera jaoks tunduvalt kallimaks ning oluliselt raskemaks.

Teiseks takistavad aktsiaemissiooni teel vahendite kaasamist mitmed asjaolud.

Üldine umbusk telekommunikatsioonisektorisse ning pilk Sonera bilansile oleks vast peamised põhjused, mis aktsiainvestorite raha ettevõtte uutest emissioonidest eemal hoiaks.

Võlakoorma vähendamisel ei oleks erilist abi ka Sonera osaluse müügist Deutsche Telekomis, mille aktsia on samuti üldise telekommunikatsioonisektori aadrilaskmisega pidanud kaasa minema.

Sonera osaluse bilansiline väärtus on 1,78 mld eurot, kuid pärast selle realiseerimist ületaks ettevõtte netovõlg kulumieelse tegevuskasumi (EBITDA) ikka veel 7,5 korda. Reitinguagentuur Standard & Poor?s aga peab mõistlikuks seda, et netovõla ja EBITDA suhe ei oleks rohkem kui 4.

Rahamurede vältimiseks oleks muidugi hea, kui Sonera leiaks endale suure ja rikka kosilase, kes oleks fundamentaalselt tugev ning ei jagaks Sonera probleeme. Selline kosilane oleks kindlasti Rootsi Telia, kellega Sonera ka väidetavalt läbirääkimisi pidas.

Deutsche Banki hinnangul ei pruugi aga Sonera võimalikud kosilased niipea pulmi planeerida. Põhjus on lihtne. Nimelt peab Soomes ettevõttest enam kui 66 protsenti osta soovija tegema pakkumise ka ülejäänud aktsionäridele.

Kõik võiks olla Sonera kosilase seisukohalt ilus, kui mitte väikeaktsionäridele tehtava pakkumise hind ei peaks olema viimase 12 kuu keskmine. Sonera aktsia pidevat kukkumist ja praegust hinda arvestades ei ole aga Sonera oma võimalikele kosilastele sugugi nii veetlev ning tõenäoliselt eelistatakse pigem oodata.

Ajal, mil kosilane ootab, võib aga spekulatsioonidele aldis aktsia olla jätkuvalt ülivolatiilne.

Seega on Sonera puhul tegemist väga riskantse rahapaigutusega, mida nõrgema närvikavaga investorile küll ei soovitaks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing