Tegutsen ega looda vaid jumalale

Edith Kiilma 25. juuli 2001, 00:00

Kriitilise optimisti kuulsusega Langi arvates on Eestil üldiselt hästi läinud, aga arenguruumi on veel küllaga. Ühiskonna peamiseks probleemiks peab juristiharidusega mees kambakraatiat ja erakondade olematut eetikat, kus poliitiline vastutus on võrdsustatud kriminaalvastutusega. Ka on Langi arvates Eestis täiesti paigast ära eraomandi puutumatuse küsimus. ?Kapitalismi üheks põhiprintsiibiks on see, et eraomand on püha,? tsiteerib raadio Kuku üks omanikke majandusteadlase Milton Friedmani sõnu.

Eesti Ekspressi kolumnist Kalev Keskküla on iseloomustanud teid kui meest, kellel on lahke hääl, aga kurjad sõnad. Kas olete ka eraelus irooniline?
Olen küll. Tegelikult sain juba nõukogude ajal keskkoolist jõhkra iseloomustuse, kus seisis, et ma ei oska ideoloogiliselt õigesti probleeme püstitada.

Võtate aktiivse kodanikuna paljudel teemadel sõna. Kas olete endale seeläbi palju mõjukaid vaenlasi saanud?
Üldiselt on suhtumine normaalne, sest oleme püüdnud probleemidele konstruktiivselt läheneda. Kindlasti on mingil määral tekkinud ka vaenlasi, eriti mitmesuguste petuskeemide väljamõtlejate ja muidu sahkerdajate hulgas, kelle arvamus mind eriti ei huvitagi.

Kuku raadio Keskpäevatundi on nimetatud ka Vihkamise tunniks. Kas olete saanud tagasisidet neilt, kelle tegemisi olete saates paljastanud?
Vihkamise tunniks ristis meie saate Raivo Palmaru, kes ütles, et me ei aruta asju, vaid vihkame. Tagasisidet oleme ikka saanud, peaaegu iga kord tuleb ette seletamist ja aeg-ajalt ka sõimu. Eks me vahel oleme eksinud ka.

Valgustate Keskpäevatunnis sageli mitmesuguste afääride tagamaid. Kust hangite informatsiooni?
Kõige aluseks on muidugi lai tutvusringkond. Samuti usaldusväärsus. Vahel räägivad inimesed eravestlustes asju, mille avaldamist nad ei soovi ja seda tuleb arvestada, sest siis räägitakse hea meelega ka tulevikus.

Milliseks kujuneb teie hinnangul lähiaastatel siinne meediamaastik?
Meediamaastik on suhteliselt väljakujunenud. Kindlasti tekivad probleemid ETVs. ETV juhtimine ei oleks raske, aga kuna ringhäälingunõukogu koosneb poliitikutest, siis on suhtumine ETVsse nagu kooki, millest iga erakond tahaks lõigata suurema viilaka.

Võib-olla tulevad ka omandisuhete muutused telejaamades, mida ilmselt jääb järele kolm. Trükimeedias suuri muudatusi ei tule. Ajalehtede ühinemisi ette näha pole ja ajakirju tekib tõenäoliselt veelgi juurde. Raadiojaamadest kaob osa ilmselt ära, sest neid on lihtsalt liiga palju. Riik on suhtunud litsentside väljaandmisse äärmiselt naivistlikult ja ebaprofessionaalselt.

Mida arvate Reformierakonna tegevusest?
Olin üks Reformierakonna tekitajatest ning meie eesmärgiks oli kaitsta eelkõige ettevõtjate huve. Mis puudutab viimase aja skandaalidesse, siis paljuski mõtlen ma nagu minu erakonnakaaslane Vilosius, et riik ei saa üksi kõige eest vastutada, aga kas seda nüüd päris niisugusel kujul välja oleks pidanud ütlema...

Selge on see, et Euroopa sotsiaaldemokraatlikke programme saab üles ehitada hoopis teistsuguses taustsüsteemis kui meil. Raha ümberjagamisega on isegi jõukas Norras probleeme, Eestist rääkimata. Meil leidub ju selliseid ministreid nagu Pärnoja, kes viib maksumaksjate taskust kogutud raha kohe GIBBile.

Kuidas võiksid poliitikud teie arvates oma allakäinud mainet rahva silmis parandada?
Eesti erakonnad võtsid 1994. aastal omaks Edgar Savisaare põhimõtte, et poliitika on võimumäng ja kambakraatia. Mainet võib parandada siis, kui senistest mängureeglitest loobutakse. Lähiajal tekib vähemalt kaks uut erakonda. Ühe loob Mart Siimanni seltskond, kellest eriti midagi oodata pole, teine on Res Publica, millest võib saada oluline jõud. Võibolla sunnivad uued tegijad ka teisi muutuma.

Olete hariduselt jurist. Kas Eesti kodanike seaduskuulekus on viimastel aastatel muutunud?
On küll muutunud, halvemaks.

Millised omadused on aidanud teil probleemidest võitjana välja tulla?
Ma tegutsen ega looda ainult jumala peale. Kui on probleeme, satuvad inimesed sageli paanikasse. Tegelikult on enamik probleeme lahendatavad ja hädaolukorras tuleb veelgi aktiivsemalt, sageli lausa 24 tundi ööpäevas toimetada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing